Myxobolus cerebralis (keeristõbi) — põhjustaja, sümptomid ja levik
Myxobolus cerebralis (keeristõbi) — põhjustaja, sümptomid ja levik: kuidas tuvastada, kaitsta forelli ja lõhet ning vähendada nakatumist kalakasvatuses ja looduses.
Myxobolus cerebralis on väike Myxozoan-parasiit, kes ründab peamiselt lõhe- ja forelliliike ning põhjustab kaladel tuntud haigust keeristõbi (inglise keeles "whirling disease"). Parasiit elab kalas ja enne seda lühikest aega ka teatud usslaste organismis, põhjustades noortes kalades suuri kahjustusi kõhre- ja närvikudedes ning seeläbi karakteristilist „keerlemist”.
Elutsükkel
M. cerebralis elutsükkel nõuab kahte peremeest: kala ja teatud tüüpi oligohtset ussi (nt tubifikidid). Järgnevad olulisemad etapid:
- Kala nakatub ja parasiit paljuneb sellelihases, moodustades vastsed ja spoorid, mis sisaldavad kudesid kahjustavat ainet.
- Kui surnud või haige kala vette laguneb, vabanevad spoorid ja võivad sattuda ussiperemehe sisse.
- Ussis arenevad spooridest väiksemad, vees liikuvad vormid (aktinospoorid), mis suudavad uuesti kala lõhna- või hingamisteid või naha kaudu rünnata.
Sümptomid ja patoloogia
Keeristõbi kahjustab kõige tugevamalt noori kalu (vastsed ja noorkalad). Peamised nähud ja tagajärjed on:
- Käitumuslikud muutused: kalad ujuvad sageli ringikujuliselt või „keerlevad”, neil võib olla raskusi ühesuunalise ujumisega.
- Neelamis- ja toitmisraskused: halvenenud koordinatsioon vähendab suutlikkust toitu leida ja konkureerida.
- Välised ja sisemised kahjustused: kõhrkoe deformatsioonid, selgroo kõverdused, närvikudede kahjustus, luu- ja küünarliigese muutused.
- Surnuolukord: tugevama nakkuse puhul võib haigus viia massilise suremuseni, eriti intensiivsetes kalakasvatuses.
Levik ja majanduslik mõju
M. cerebralis on levinud paljudes maailma piirkondades ja on probleemiks nii kalakasvatuses kui ka looduslikes populatsioonides. Viimase 100 aasta jooksul on see levinud suurele osale Euroopast (sealhulgas Venemaale), Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Aafrikasse ja mujale. Eriti tõsine on olukord Põhja-Ameerikas, kus mõnes piirkonnas on haigus põhjustanud tervete kalakohortide kahanemist. Tõrje ja ennetusmeetmed on kulukad ning majanduslikult koormavad – M. cerebralisga tegelemise kulud on sageli suuremad kui enamikul teistel myxozoanatel.
Diagnoos
Diagnoos põhineb mitmel meetodil:
- Kliiniline vaatlus: tüüpiline keerlev ujuv käitumine ja noorte kalade suremus võivad anda esialgse kahtluse.
- Histoloogia ja mikroskoopia: spooride ja parasiitkudede otsimine kalade kõhre- või lihaskudedes.
- Molekulaarsed testid: PCR ja muud DNA-põhised meetodid annavad kiire ja täpse kinnituse parasiidi tuvastamiseks.
Tõrje ja ennetus
Tõhus ravi juba nakatunud vabaveekalagude puhul puudub; seetõttu on keskne rõhk ennetusel ja populatsioonijuhtimisel. Soovitatavad meetmed:
- Bioohutus: vältida nakatatud kalade või veega reostatud varustuse viimist puhtatesse veekogudesse. Ärge transportige kalu ega vesikeskkonda ilma korraliku kontrollita.
- Veekogude haldamine: vähendada setete kogunemist, mis soodustavad tubifikid-usside elupaiku; suurendada voolukiirust seal, kus võimalik.
- Tõrje kalakasvatuses: kasutada puhtaid, kontrollitud allikaid noorkalade varustamiseks, piirata tihedust ning jälgida regulaarselt haigusnähtude esinemist.
- Valitud jalajälg ja aretus: uuritakse vastupidavamaid kalatõuge ja rakendatakse geneetilist valikut, et vähendada haavatavust.
- Keskkonnapõhised meetmed: traatvõrgud, füüsilised barjäärid ja filtreerimine võivad vähendada aktinosporede sisenemist kasvatatavatesse basseinidesse.
Muud tähelepanekud
Inimesed ei haigestu keeristõvesse; haigus mõjutab ainult kalu. Kuigi M. cerebralis ei kujuta otsest ohtu inimeste tervisele, on selle levik oluline nii looduskaitseliselt kui ka majanduslikult. Varajane avastamine, pidev järelevalve ja rangemad liigisiirdumiste reeglid vähendavad parasiidi leviku riski.
Shape
M. cerebralis'il on mitmeid staadiume alates üksikutest rakkudest kuni suuremate eosteni. Teadlased ei ole veel kõiki staadiume väga hästi uurinud.
Triactinomyxoni staadium
M. cerebralis'il on palju erinevaid staadiume alates üksikutest rakkudest kuni suhteliselt suurte eosteni, millest kõiki ei ole üksikasjalikult uuritud. M. cerebralis'e liiki, mis võib kalu rünnata, nimetatakse "Triactinomyxoniks" ja sellest on pilt paremal. Sellel on kolm "saba", millest igaüks on umbes 200 mikromeetri pikkune, ja veel üks umbes 150 mikromeetri (μm) pikkune tükk. Selles tükis on 64 rakku.[2] Samuti on kolm harpuunilaadset relva, mis võivad kala rünnata.[3] Need tulistavad kala sisse, tehes augu, kuhu 64 rakku saab minna. Need rakud teevad rohkem rakke, mis lähevad kala aju lähedal asuvasse kõhre.
Müksospooride staadium
M. cerebralis'e liiki, mis tuleb välja kaladest, nimetatakse "Myxospore'iks". Need on ümmargused ja keskelt rasvad nagu lääts või kumer lääts. Nad on umbes 10 mikromeetri läbimõõduga ja koosnevad kuuest rakust. Kaks on harpuunirelvade jaoks, kaks on Myxospore'i kaitsmiseks ja kaks on selleks, et minna ussidesse pärast seda, kui relvad on teinud augu. M. cerebralis'e müksosporid näevad välja nagu teiste liikide müksosporid, mis on mõnikord kalanahas, lihastes või ajus, ja seetõttu on neid raske eristada.
Diagramm Myxobolus cerebralis'e kolmikmüksoni staadiumi eoste struktuuri kohta
Küsimused ja vastused
K: Mis on Myxobolus cerebralis?
V: Myxobolus cerebralis on väike Myxozoan-parasiit, mis sööb kalade, näiteks lõhe ja forelli sisemust, põhjustades keerdkehaigust.
K: Kus leidub Myxobolus cerebralis?
V: Myxobolus cerebralis't leidub enamikus Euroopas (sealhulgas Venemaal), Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas ja teistes riikides.
K: Millest peab Myxobolus cerebralis elama, enne kui ta saab kalas elada?
V: Myxobolus cerebralis peab elama ussis, enne kui ta saab elada kalas.
K: Kuidas nakatab Myxobolus cerebralis kalu ja ussid?
V: Myxobolus cerebralis nakatab nii kalu kui ka ussid, torkides neisse augu ja pannes osa endast sisse.
K: Mis on keeristõbi ja kellele see kõige rohkem haiget teeb?
V: Keerukahaigust põhjustab Myxobolus cerebralis ja see kahjustab kõige rohkem noori kalu. See võib kahjustada luid ja närve ning raskendab kalade sirge ujumist ja toidu saamist.
K: Kas keeristõbi mõjutab inimest?
V: Ei, keeristõbi ei mõjuta inimesi, vaid ainult kalu.
K: Kas Myxobolus cerebralis on põhjustanud kalade populatsiooni märkimisväärset vähenemist?
V: Jah, Myxobolus cerebralis on hästi levinud, eriti Põhja-Ameerikas, ja on põhjustanud tervete kalakohortide vähenemise.
Otsige