Myxobolus cerebralis
Myxobolus cerebralis on väike Myxozoan-parasiit, mis sööb kalade, näiteks lõhe ja forelli sisemust, põhjustades keeristõbe.
See on probleemiks nii kalakasvatuses kui ka looduslikes kalapopulatsioonides. Viimase 100 aasta jooksul on see levinud enamikku Euroopast (sealhulgas Venemaale), Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Aafrikasse ja teistesse riikidesse. 1980. aastatel leiti, et M. cerebralis peab elama ussis, enne kui ta saab elada kalas. Ta nakatab nii kala kui ka ussit, torgates neisse augu ja pannes osa endast sisse.
Vurrutushaigus kahjustab kõige rohkem noori kalu ning võib kahjustada luid ja närve. Haigusega kalad ei uju väga hästi ja nad "keerlevad" või keerlevad, selle asemel et ujuda otse. See raskendab kaladel toidu saamist ja ohu eest põgenemist. M. cerebralisega tegelemine maksab rohkem raha kui enamiku teiste selle rühma parasiitidega (mida nimetatakse "myxozoanateks"). Inimesed ei haigestu aga keeristõvesse, vaid ainult kalad.
M. cerebralis on hästi levinud, eriti Põhja-Ameerikas. See on põhjustanud tervete kalakohortide hääbumise.
Shape
M. cerebralis'il on mitmeid staadiume alates üksikutest rakkudest kuni suuremate eosteni. Teadlased ei ole veel kõiki staadiume väga hästi uurinud.
Triactinomyxoni staadium
M. cerebralis'il on palju erinevaid staadiume alates üksikutest rakkudest kuni suhteliselt suurte eosteni, millest kõiki ei ole üksikasjalikult uuritud. M. cerebralis'e liiki, mis võib kalu rünnata, nimetatakse "Triactinomyxoniks" ja sellest on pilt paremal. Sellel on kolm "saba", millest igaüks on umbes 200 mikromeetri pikkune, ja veel üks umbes 150 mikromeetri (μm) pikkune tükk. Selles tükis on 64 rakku.[2] Samuti on kolm harpuunilaadset relva, mis võivad kala rünnata.[3] Need tulistavad kala sisse, tehes augu, kuhu 64 rakku saab minna. Need rakud teevad rohkem rakke, mis lähevad kala aju lähedal asuvasse kõhre.
Müksospooride staadium
M. cerebralis'e liiki, mis tuleb välja kaladest, nimetatakse "Myxospore'iks". Need on ümmargused ja keskelt rasvad nagu lääts või kumer lääts. Nad on umbes 10 mikromeetri läbimõõduga ja koosnevad kuuest rakust. Kaks on harpuunirelvade jaoks, kaks on Myxospore'i kaitsmiseks ja kaks on selleks, et minna ussidesse pärast seda, kui relvad on teinud augu. M. cerebralis'e müksosporid näevad välja nagu teiste liikide müksosporid, mis on mõnikord kalanahas, lihastes või ajus, ja seetõttu on neid raske eristada.
Diagramm Myxobolus cerebralis'e kolmikmüksoni staadiumi eoste struktuuri kohta
Küsimused ja vastused
K: Mis on Myxobolus cerebralis?
V: Myxobolus cerebralis on väike Myxozoan-parasiit, mis sööb kalade, näiteks lõhe ja forelli sisemust, põhjustades keerdkehaigust.
K: Kus leidub Myxobolus cerebralis?
V: Myxobolus cerebralis't leidub enamikus Euroopas (sealhulgas Venemaal), Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas ja teistes riikides.
K: Millest peab Myxobolus cerebralis elama, enne kui ta saab kalas elada?
V: Myxobolus cerebralis peab elama ussis, enne kui ta saab elada kalas.
K: Kuidas nakatab Myxobolus cerebralis kalu ja ussid?
V: Myxobolus cerebralis nakatab nii kalu kui ka ussid, torkides neisse augu ja pannes osa endast sisse.
K: Mis on keeristõbi ja kellele see kõige rohkem haiget teeb?
V: Keerukahaigust põhjustab Myxobolus cerebralis ja see kahjustab kõige rohkem noori kalu. See võib kahjustada luid ja närve ning raskendab kalade sirge ujumist ja toidu saamist.
K: Kas keeristõbi mõjutab inimest?
V: Ei, keeristõbi ei mõjuta inimesi, vaid ainult kalu.
K: Kas Myxobolus cerebralis on põhjustanud kalade populatsiooni märkimisväärset vähenemist?
V: Jah, Myxobolus cerebralis on hästi levinud, eriti Põhja-Ameerikas, ja on põhjustanud tervete kalakohortide vähenemise.
