Kõhr on paindlik, elastne sidekude, mida leidub paljudes kehaosades. See on tugev, kuid veidi painutuv kude, mis talub survet ja venitamist ning toimib nii toestuse kui ka šokisummutina. Kõhre ülesanne ei piirdu vaid luude ühendamisega: ta moodustab ka libeda pinnakihi liigespindade vahel, võimaldab luudel kasvamisel areneda ja kaitseb kohti, kus luud omavahel hõõrduvad.

Struktuur ja koostis

Kõhre põhikomponendid on kõhrerakud ehk kondrotsüüdid ja nende ümber paiknev rakkudevaheline aine (ekstratsellulaarne maatriks). Maatriks koosneb peamiselt kollageenikiududest (peamiselt kollageen II), proteoglükaanidest (nt aggrekaan) ja suures osas veest. See ülesehitus annab kõhrile nii tugevuse kui ka elastsuse.

Erinevaid kõhre tüüpe on mitu:

  • Hüaliinne kõhr – kõige levinum liik, esineb kasvulatis (kasvukettad), liigestes ja rindkere kõhreosades.
  • Elastne kõhr – sisaldab rohkem elastseid kiude, leidub näiteks kõrvas ja ninas.
  • Fibrokõhr – tugevam ja tihedamate kollageenikiududega, esineb näiteks selgroo kettakeste servades ja teatud kõõluse- ja lihasekinnitustes.

    • Toitumine, kasv ja paranemine

    Erinevalt enamikust teistest sidekudedest ei sisalda kõhr veresooni. Kõhrerakud saavad toitaineid ja hapnikku difusiooni teel ümbritsevast vedelikust (nn sünoviaalvedelik liigestes). Selle tõttu on kõhre kasv ja taastumine aeglasem kui verega varustatud kudedel. Kõrres ka puuduvad närvid, mistõttu ise kudesid kahjustades ei pruugi algul tunda valu — valu tekib sageli siis, kui kahjustuvad lähedal asuvad koed, liigesed või luud.

    Kõhre kasv toimub kahes põhilises viisis:

  • Interstitialne kasv – rakkude jagunemine ja maatriksi süntees kõhre sisemuses (tüüpilisem nooremas eas ja kasvulatis).
  • Appositionaalne kasv – uue kõhrekihtide lisandumine perikondriumist (kõhreümbrise rakkudest).

    • Funktsioonid ja esinemiskohad

    Liigestes toimib kõhr libedana kulumispindadena ja šokisummutusena. Kõhr on ka rindkere, rinnakorvis osana karkassist, võimaldades hingamisel painduda, ning annab kuju kõrvale ja ninale. Kurgus (kurgus) ja hingamisteede kõhrkettad hoiavad õhuavasid lahtisena. Lisaks loob kõhr kavatsuse, millele luud saavad arenemisel tekkida (kasvulatid ehk epifüüsi plaadid).

    Mõnel loomarühmal, näiteks haidel (Chondrichthyes), moodustab kõhr kogu skeleti – neil pole luustiku moodustamiseks tipptasemel mineraliseerunud luid.

    Kahjustused ja haigused

    Kõhre kahjustused ja degeneratiivsed muutused on tavalised, eriti vananedes või korduva koormuse korral. Üks levinumaid probleeme on osteoartriit, mille puhul liigespinna kõhr kulub ja muutub õhemaks, kuni luu hakkab vastu luud hõõruma, mis põhjustab valu ja liikumispiirangut.

    Teised kõhrega seotud seisundid:

  • Chondromalacia – kõhre pehmenemine ja lagunemine, sagedane patella (põlveesise) piirkonnas.
  • Traumaatilised kahjustused – ägedad rebenemised või pragunemised liigesepindadel (nt spordivigastused).
  • Autoimmuunhaigused – kuigi kõhr ise on suhteliselt immunoloogiliselt eraldatud, võivad põletikulised haigused nagu reumatoidartriit mõjutada liigeseid ja kõhre sekundaarsete kahjustuste kaudu.
  • Kasvajad ja pärilikud häired – mõned haruldased kasvajad või geneetilised haigused võivad mõjutada kõhre arengut (nt achondroplasia mõjutab kasvulatus-kõhre funktsiooni luude arengus).

    • Kõhr toimib osaliselt barjäärina, mis takistab lümfotsüütide sisenemist või immunoglobuliinide difusiooni — selle tõttu on talle iseloomulik teatud immunoloogiline "privileeg". See seletab, miks kirurgidel on mõnedes olukordades võimalik siirdada kõhre ühelt inimeselt teisele ilma kiire hülgamise riskita (koe hülgamist).

    Ravi ja taastusravi

    Kergeid kõhreprobleeme ravitakse konservatiivselt: puhkus, füsioteraapia, lihaste tugevdamine, kehakaalu vähendamine koormuse alandamiseks ja valuvaigistid või põletikuvastased ravimid. Liigeste sisse manustatavad süstid (nt hüaluroonhape või kortikosteroidid) võivad ajutiselt leevendada sümptomeid.

    Raskemate kahjustuste korral on võimalikud kirurgilised meetodid:

  • Microfracture – väikeste aukude tegemine luusse, et soodustada uue fibro-kõhre kasvu.
  • Autoloogne kõhrerakkude implantatsioon (ACI) – patsiendi enda kõhrerakkude kasvatamine laboris ja nende tagasisiirdamine kahjustusele.
  • Osteokondraalsed transplantatsioonid – tervete kõhre‑luu plaatide teisaldamine.

    • Uuringud koeinsenerluses ja siirdamises (sh tüvirakkutehnoloogiad ja sünteetilised matriitsid) püüavad leida paremaid lahendusi, et taastada originaalsele sarnane hüaliinne kõhr ning tagada vastupidavam ja funktsionaalsem paranemine.

    Ennetus ja igapäevahooldus

    Kõhre tervise hoidmisel aitab:

  • mõõdukas regulaarne liikumine ja lihaste tugevdamine ümber liigeste;
  • ülekaalu vältimine, mis vähendab liigese koormust;
  • era‑ ja spordivigastuste eest kaitsev käitumine ning õige taastusravi pärast vigastust;
  • tasakaalustatud toit, mis toetab üldist luu- ja liigese tervist.

    • Kuigi kõhre iseenesest paraneb aeglaselt, võib õigeaegne diagnoos ja sobiv ravi oluliselt vähendada sümptomeid ja aeglustada degeneratiivseid protsesse.