Molekulaarbioloogia keskne dogma
Molekulaarbioloogia keskne dogma on Francis Cricki lause, kes pakkus välja DNA topeltsideme struktuuri. See tähendab, et teave liigub DNA-lt RNA kaudu valkudele, kuid valgud ei saa teavet tagasi DNA-le edastada.
Crick kirjutas selle esimest korda 1958. aastal ja kordas seda 1970. aastal.
Dogma on raamistik, mis aitab mõista järjestusteabe edastamist.
Selliseid biopolümeere on 3 põhiklassi: DNA ja RNA (mõlemad nukleiinhapped) ning valgud. Nende vahel võib toimuda 3×3 = 9 mõeldavat otsest informatsiooni ülekannet. Dogma liigitab need 3 gruppi, mis koosnevad 3-st:
- 3 üldist ülekannet (arvatakse, et see toimub enamikus rakkudes normaalselt),
- 3 spetsiaalsed ülekanded (teadaolevalt toimuvad, kuid ainult eritingimustel mõnede viiruste puhul või laboris) ja
- 3 tundmatut ülekannet (arvatavasti ei toimu kunagi).
Üldised ülekanded kirjeldavad bioloogilise teabe normaalset liikumist: DNA-d saab kopeerida DNA-sse (DNA replikatsioon), DNA-infot saab kopeerida mRNA-sse (transkriptsioon) ja valke saab sünteesida, kasutades mRNA-s sisalduvat infot šabloonina (translatsioon).
See dogma on Weismanni tõkke (August Weismanni järgi) kaasaegne versioon. See on põhimõte, et pärilik teave liigub ainult geenidest keharakkudesse ja mitte kunagi vastupidi. Pärilik teave liigub ainult sugurakkudest somaatilistesse rakkudesse.
Teabevoog bioloogilistes süsteemides
Küsimused ja vastused
K: Mis on molekulaarbioloogia keskne dogma?
V: Molekulaarbioloogia keskne dogma on Francis Cricki lause, mis väidab, et teave liigub DNA-lt RNA kaudu valkudele, kuid valgud ei saa teavet tagasi DNA-le edastada.
K: Millal see esimest korda kirja pandi?
V: Keskse dogma kirjutas Francis Crick esimest korda 1958. aastal ja kordas seda 1970. aastal.
K: Mis on dogma, mis annab raamistiku mõistmiseks?
V: Keskne dogma annab raamistiku biopolümeeride, näiteks DNA, RNA ja valkude vahelise järjestusteabe edastamise mõistmiseks.
K: Kui palju võib nende biopolümeeride vahel toimuda otsest informatsiooni ülekannet?
V: Nende biopolümeeride vahel võib toimuda 3×3 = 9 mõeldavat otsest teabeülekannet.
K: Millised kolm rühma liigitavad neid ülekandeid?
V: Need ülekanded liigitatakse kolme rühma - üldised ülekanded (arvatakse, et need toimuvad enamikus rakkudes normaalselt), erilised ülekanded (teadaolevalt toimuvad, kuid ainult teatud tingimustel mõnede viiruste puhul või laboris) ja tundmatud ülekanded (arvatakse, et neid ei toimu kunagi).
K: Mida kirjeldavad üldised ülekanded?
V: Üldised ülekanded kirjeldavad bioloogilise teabe normaalset liikumist - DNA-d saab kopeerida DNA-le (DNA replikatsioon), DNA teavet saab kopeerida mRNA-sse (transkriptsioon) ja valke saab sünteesida, kasutades mRNA-s sisalduvat teavet šabloonina (translatsioon).
K: Mis on Weismanni barjäär?
V: Weismanni barjäär on August Weismanni poolt välja pakutud põhimõte, mis väidab, et pärilik teave liigub ainult geenidest keharakkudesse ja mitte kunagi vastupidi. Pärilik teave liigub ainult sugurakkudest somaatilistesse rakkudesse.
