Francis Crick
Francis Harry Compton Crick OM FRS (8. juuni 1916 - 28. juuli 2004) oli Briti füüsik, bioloog ja humanist.
Ta on üks neist, kes töötas välja DNA struktuuri. Kasutades röntgenkristallograafia tulemusi Maurice Wilkinsi biofüüsikameeskonnalt Londoni King's College'is, avastasid Crick ja James Watson, et DNA-l on nn kaksikspiraali struktuur.
See tähendab, et DNA koosneb kahest üksteise ümber keeratud ahelast, mis moodustavad spiraali. Ainult üks ahelatest kannab teavet, kuid kaks ahelat koos muudavad molekuli stabiilsemaks. DNA on tänapäeval peaaegu kõigi eluvormide pärilikkuse alus.
Crick, Watson ja Wilkins said 1962. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Nende töö vallandas tohutu hulga teadusuuringuid molekulaar- ja rakubioloogia valdkonnas ning selle tulemusena on antud palju hilisemaid Nobeli preemiaid.
Hilisemad tööd
Molekulaarbioloogia
1950. aastate keskel ja lõpus aitas Crick välja selgitada, kuidas valgud sünteesitakse. 1958. aastal loetles Crick kõik valkude sünteesiprotsessi põhijooned:
- geneetiline teave, mis on salvestatud DNA-molekulide järjestuses
- sõnumitooja RNA molekul, mis kannab ühe valgu valmistamise juhised tsütoplasmas asuvatele ribosoomidele.
- adaptor-molekulid ("nad võivad sisaldada nukleotiide"), et sobitada RNA sõnumitooja molekulide lühikesi nukleotiidide järjestusi spetsiifiliste aminohapetega.
- ribonukleiini-valgukompleksid, mis katalüüsivad aminohapete kokkupanekut valkudeks vastavalt sõnumitooja RNA-le
Lõpuks selgus, et adaptermolekulid on tRNAd ja katalüütilised "ribonukleiini-valgukompleksid" muutusid ribosoomideks. Oluline samm oli hiljem (1960. aastal) arusaam, et sõnumitooja-RNA ei ole sama, mis ribosomaalne RNA.
Järgmine põhiküsimus oli geneetilise koodi täpne olemus. Oma 1958. aasta artiklis spekuleeris Crick, nagu teisedki, et nukleotiidide kolmik võib kodeerida aminohapet. Crick kasutas ka terminit "keskdogma", et võtta kokku idee, mis eeldab, et geneetiline infovoog makromolekulide vahel oleks sisuliselt ühesuunaline:
DNA → RNA → valk
Crick tegi oma mõtetes protsesside kohta, mis ühendavad DNA geene valkudega, selgesti vahet seotud materjalide, vajaliku energia ja infovoo vahel. Crick keskendus sellele kolmandale komponendile (informatsioon) ja sellest sai molekulaarbioloogia nime all tuntuks saanud organisatsiooni põhimõte.
Neurofüsioloogia
Oma karjääri viimases etapis avaldasid Crick ja Christof Koch teadvust käsitleva artiklite sarja (1990-2005).
Crick otsustas keskenduda oma töös sellele, kuidas aju tekitab visuaalset teadvustust mõnesaja millisekundi jooksul pärast stseeni vaatamist. Crick esitas oma raamatus "The Astonishing Hypothesis" argumendi, et neuroteadusel on nüüd olemas vahendid, mida on vaja teadusliku uurimise alustamiseks selle kohta, kuidas aju tekitab teadvuslikke kogemusi.
Francis Cricki Instituut
Francis Cricki Instituut on 660 000 000 naelsterlingi suurune biomeditsiiniuuringute keskus Londonis. Francis Crick Institute on partnerlus Ühendkuningriigi Vähiuuringute Instituudi, Londoni Imperial College'i, Londoni King's College'i, Meditsiiniuuringute Nõukogu, Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) ja Wellcome Trusti vahel. See on Euroopa suurim biomeditsiiniliste teadusuuringute ja innovatsiooni keskus.
Instituut asub St Pancras'i jaama kõrval Euston Roadil. Instituudi aastaeelarve on üle 100 miljoni naelsterlingi. Hoone võlvitud katus on paigutatud kahte korpusesse ja varustatud päikesepaneelidega. Kolmandik hoonest on maa all, et vähendada selle nähtavat massi.
TRNA molekuli molekulaarmudel. Crick ennustas, et sellised adaptermolekulid võivad olla koodonite ja aminohapete vahelisteks sidemeteks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Francis Harry Compton Crick?
V: Francis Harry Compton Crick oli Briti füüsik, bioloog ja humanist, kes töötas välja DNA struktuuri.
K: Mida Crick ja James Watson avastasid DNA kohta?
V: Crick ja James Watson avastasid, et DNA-l on topelt-spiraalstruktuur, mis tähendab, et see koosneb kahest üksteise ümber keeratud ahelast, mis moodustavad spiraali.
K: Milline oli Maurice Wilkinsi biofüüsikameeskonna panus DNA struktuuri avastamisel?
V: Maurice Wilkinsi biofüüsikameeskond Londoni King's College'is esitas röntgenkristallograafia tulemused, mida Crick ja Watson kasutasid DNA kaksikspiraali struktuuri avastamiseks.
K: Kuidas kannab DNA teavet?
V: DNA kannab teavet ühe ahela kaudu, mis moodustab kaksikspiraali struktuuri.
K: Milline on DNA tähtsus pärilikkuses?
V: DNA on tänapäeval peaaegu kõigi eluvormide pärilikkuse alus.
K: Kas Francis Harry Compton Crick sai Nobeli preemia?
V: Jah, Francis Harry Compton Crick sai koos James Watsoni ja Maurice Wilkinsiga 1962. aastal Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal oma töö eest DNA struktuuri alal.
K: Millist mõju avaldas DNA struktuuri avastamine bioloogiaalastele teadusuuringutele?
V: DNA struktuuri avastamine andis tõuke tohutule uurimistööle molekulaar- ja rakubioloogia valdkonnas, mis tõi kaasa mitmeid hilisemaid Nobeli preemiaid.
