Rakutuum
Raku tuum (mitmuses: rakutuumad) sisaldab raku geene ja kontrollib raku kasvu ja paljunemist. Seda ümbritseb kahekihiline tuumamembraan. Tuum on tavaliselt raku kõige silmapaistvam organell. Tuum on väike ja ümmargune ning toimib raku juhtimiskeskusena. Ta sisaldab kromosoomi, milles asub DNA. Inimkehas on miljardeid rakke, millest enamikul on tuum.
Kõigi eukarüootsete organismide rakkudes on tuumad, isegi paljudel eukarüootidel, mis on ainuraksed. Bakterid ja arheoidid, mis on prokarüoodid, on teist tüüpi ainuraksed organismid ja neil ei ole tuuma. Raku tuumad avastas esimesena Antonie van Leeuwenhoek 17. sajandil.
Tuuma ümber on membraan, kuid selle sees olevad asjad ei ole. Selle sees on palju valke, RNA molekule, kromosoomid ja tuumaplaat. Tuumaribosoomides on kokku pandud ribosoomid. Pärast tuumaoluses toimuvat tootmist viiakse ribosoomid tsütoplasmasse, kus nad tõlgivad mRNA-d valkudeks.
Kui rakk jaguneb või valmistub jagunemiseks, muutuvad kromosoomid valgusmikroskoobi abil nähtavaks. Muudel aegadel, kui kromosoomid ei ole nähtavad, on nähtav nukleool.
Kudukultuuris olevad rakud, mida on värvitud sinise Hoechst värvainega DNA jaoks. Keskmine ja paremal asuv rakk on interfaasis, nii et nende tuumad on täielikult märgistatud. Vasakul on rakk läbimas mitoosi ja selle DNA on kondenseerunud, valmis jagunemiseks.
Tüüpilise loomse raku skeem 1.Nukleool 2.Tuuma 3.Ribosoomid 4.Vesikula 5.Karge endoplasmaatiline retikulum 6.Golgi aparaat 7.Tsütoskelett 8.Sileda endoplasmaatiline retikulum 9.Mitokondrium 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Sentriool 14.Rakumembraan
Eukarüootilise raku tuum. Siin on näha tuumakesta ribosoomidest koosnevat topeltmembraani, DNA-kompleksi ja nukleooli.
Tuumamembraan
Suured molekulid ei pääse läbi kahekihilise tuumamembraani. Siiski on olemas tuumapoorid. Need kontrollivad molekulide liikumist läbi membraani. Poorid läbivad mõlemad tuumamembraanid, moodustades kanali. Suuremad molekulid transporditakse aktiivselt kandevalkude abil, väikesed molekulid ja ioonid liiguvad vabalt. Suurte molekulide, näiteks valkude ja RNA liikumine läbi pooride on vajalik nii geeniekspressiooniks kui ka kromosoomide säilitamiseks.
Nucleolus
Tuuma sees on struktuur, mida nimetatakse nukleooliks. See on valmistatud nukleooli korralduspiirkonnas (NOR). See on kromosoomi piirkond, mille ümber moodustub nukleool. Nukleooluse sees valmistatakse ribosoomid. Need eksporditakse tuumapoorikomplekside kaudu tsütoplasmasse. Seal töötavad nad valkude ehitamiseks. Kui nad valmistavad membraanvalke, kinnituvad nad endoplasmavõrgustiku külge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rakutuuma?
V: Raku tuum on organell, mis sisaldab raku geene ja kontrollib raku kasvu ja paljunemist. Seda ümbritseb kahekihiline tuumamembraan ja see toimib raku juhtimiskeskusena.
K: Mida tuuma sisaldab?
V: Tuum sisaldab kromosoomi, milles asuvad DNA, valgud, RNA molekulid ja tuumaplaat.
K: Kes avastas rakutuuma?
V: Rakutuuma avastas esimesena Antonie van Leeuwenhoek 17. sajandil.
K: Kas kõik eukarüootsed organismid on ainuraksed?
V: Ei, mitte kõik eukarüootsed organismid ei ole ainuraksed. Paljud eukarüoodid on ainuraksed, kuid on ka palju mitmerakulisi eukarüoote.
K: Kas prokarüootidel on tuumad?
V: Ei, prokarüootidel, näiteks bakteritel ja arheoididel, ei ole rakkudes tuuma.
K: Mis toimub tuuma sees?
V: Tuuma sees leidub valke, RNA molekule, kromosoomi ja tuumakest. Tuumaribosoomides pannakse kokku ribosoomid, enne kui need viiakse tsütoplasmasse, kus nad tõlgivad mRNA-d valkudeks.
K: Millal saab kromosoomi valgusmikroskoobiga näha?
V: Kui rakk jaguneb või valmistub jagunemiseks, muutuvad selle kromosoomid valgusmikroskoobiga nähtavaks. Muudel aegadel, kui neid ei ole võimalik otse näha, siis on selle asemel nähtav nukleool.
