Chimaera (geneetika)
Kimaera või kimeera on üks organism (tavaliselt loom), mis koosneb kahte liiki geneetiliselt erinevatest rakkudest. Need kahte tüüpi rakud võivad pärineda erinevatest viljastatud munarakkudest või zügootidest.
Erinevatest viljastatud munarakkudest pärinevaid kimäärasid, mis on omavahel kokku sulanud, nimetatakse dispermilisteks kimääradeks. Kui seevastu geneetiliselt erinevad rakutüübid pärinevad samast zügoote'ist, nimetatakse organismi mosaiiks.
Dispermilised kimaerid moodustuvad vähemalt kahest viljastatud munast või varajasest embrüost, mis on kokku sulanud. Iga rakupopulatsioon säilitab oma fenotüübi ja saadud organism on kahe fenotüübi segu.
Mikrokimerism on kimerismi vorm, mille puhul peremees kannab väikest hulka geneetiliselt erinevaid rakke. See juhtub sageli vereülekande või siirdamise korral, aga ka raseduse ajal, kuna ema ja loote vahel toimub kahesuunaline rakkude liikumine.
Hiljuti on hiire mudelites avastatud epigeneetilisi kimäärasid.
Kimeeriline hiir ja selle järeltulijad
Raseduse ajal võib platsenta kaudu toimuda kahepoolne immuunsüsteemi rakkude liikumine. Vahetatud rakud võivad paljuneda ja olla immunoloogiliselt aktiivsed veel kaua pärast sünnitust.
Keemiline kimerism
Sugurakkude kimerism tekib siis, kui organismi sugurakud (näiteks sperma ja munarakud) ei ole geneetiliselt identsed.
Marmosetid sünnitavad peaaegu alati kaksikuid. Nad võivad omada oma (vennas)kaksikõdede sugurakke. Selle põhjuseks on platsenta ühinemine emakas toimunud arengu ajal.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on bioloogias kimaera?
V: Kimaera on kahest geneetiliselt erinevast rakust koosnev üksikorganism, tavaliselt loom.
K: Kuidas kimeerad tekivad?
V: Kimeerad võivad pärineda kahest eraldi viljastatud munarakkude või zügoote, mis on kokku sulanud, või samast zügoote, millisel juhul nimetatakse organismi mosaiiks.
K: Mis on dispermilised kimäärid?
V: Dispermilised kimäärad on kimäärad, mis pärinevad erinevatest viljastatud munarakkudest, mis on kokku sulanud.
K: Kuidas tekivad dispermilised kimäärid?
V: Dispermilised kimäärid tekivad vähemalt kahest viljastatud munarakkude või varajase embrüo kokku sulanud embrüost.
K: Kuidas käituvad erinevad rakupopulatsioonid dispermilises kimeeras?
V: Dispermilise kimeera iga rakupopulatsioon säilitab oma fenotüübi ja saadud organism on nende kahe fenotüübi segu.
K: Mis on mikrokimerism?
V: Mikrokimeerism on kimeerismi vorm, mille puhul peremees omab väikest hulka geneetiliselt erinevaid rakke, sageli vereülekande, siirdamise või raseduse tõttu.
K: Mis on epigeneetiline kimeeria?
V: Epigeneetiline kimeeria on hiljuti hiiremudelites avastatud kimeeria, mille puhul mõne raku geneetiline teave on keskkonna poolt muudetud, ilma et DNA järjestus ise muutuks.
