Marmosetid: Uue maailma ahvid (Callitrichidae) — liigid ja eluviis

Marmosetid on Uue Maailma ahvide grupp, mis kuulub väikeste primaatide hulka. Neljas perekonnas on umbes 22 marmoseti liiki; kõik nad on osa bioloogilisest perekonnast Callitrichidae. Mõiste „marmoset” kasutatakse vahel ka lähedase sugulase Goeldi marmoseti (Callimico goeldii) kirjeldamiseks, kuigi see liik kuulub omaette väiksemasse rühma.

Enamik marmosette on väikesed — kerepikkus jääb tavaliselt ligikaudu 15–25 cm juurde ja saba on pikem, kuid saba ei ole käepidemega nagu mõnel teisel primaadil. Võrreldes paljude teiste ahvidega on neil primitiivsed tunnused: neil on lateraalsete varvaste küljelt teravad küünised (mitte laiad plaaditaolised küüned), puuduvad tavapärased tarkusehambad ning ajustruktuurid on mõnel viisil lihtsustatumad kui suurte primaatide omad. Marmosettide kehatemperatuur võib päeva jooksul kõikuda märgatavalt — muutused kuni umbes 4 °C ei ole haruldased. Marmosetid on pärit Lõuna‑Ameerikast ning neid on looduslikult leitud Boliivias, Brasiilias, Colombias, Ecuadoris, Paraguays ja Peruus. Üldiselt on nende looduslik leviala piiratud Lõuna‑Ameerikaga; aeg‑ajalt tehakse vaatlusi ja on teada ka sissetoodud populatsioone väljaspool looduslikku leviala , kuid nad ei ole Kesk‑Ameerika natiivliikide hulgas.

Kimerism – ebatavaline pärilikkusnähtus

Marmosetidel esineb kimerism — see tähendab, et ühel isendil võivad esineda kahe või enama geneetiliselt erineva rakkude varud. Callitrichidae perekonnas on levinud platsenta anastomooside tõttu tekkiv vererakkude ja mõnel juhul sugurakkude kimerism: kaksikud vahetavad emapiirkonda ja luuüdi tüvirakke, mistõttu osa organismi rakkudest võib pärineda teisest kaksikust. See nähtus on haruldane või teadmata teistes looduses elavates primaatides ja marmosettide puhul on sellel tähtsus nii evolutsioonilisest kui käitumuslikust vaatenurgast (nt mõjutab see suguluse ja pärilikkuse määramist).

Elupaik ja toitumine

Marmosetid on peamiselt metsakoosluste elanikud — nad eelistavad metsapuude ülemist uut varikatust ja tihedamat metsaserva, kus on palju pehmet puitu, võrseid ja putukaid. Nad on väga aktiivsed, iseloomulik on vertikaalne klammerdumine ja hüppeline liikumine puuokste vahel. Toiduks näivad enamasti olevat putukad, puuviljad ja noored lehed, lisaks eri liikide puhul olulised puusisaldi ehk kummi‑/vaiguallikad. Marmosettidel on pikad alumised lõikehambad, mis võimaldavad neil närida puu tüvedesse ja okstesse sisselõikeid, et korjata sellest erituvat kummi või vaigueritust; mõned liigid ongi osaliselt või peamiselt spetsialiseerunud kummi söömiseks. Toitumine on tihti hooajaline ja oportunistlik — kui puuvili on saadaval, söövad nad rohkem seda; kui ei ole, kaevavad ja nülgivad nad puid või otsivad putukaid.

Sotsiaalne käitumine ja paljunemine

Marmosetid elavad tavaliselt väikestes pererühmades, mille suurus on sageli 3–15 isendit. Rühm koosneb tavaliselt ühest paarituvast emast (mõnel juhul kahest), ühest või mitmest isasest (vahel mittesugulastest liikmest), järeltulijatest ja teistest pereliikmetest, kes aitavad järglasi kasvatada. Paaritumissüsteemid võivad olla mitmekesised: leitakse monogaamiat, polügaamiat (ühel emasel mitu isast või vastupidi) ning ka polüandriat — olukorda, kus üks emane paaritub mitme isasega. Marmosettide puhul on ülimalt levinud kaksikute sündimine ning rühmatagasiside (alloparentaalne hooldus) on tähtis: isased ja muud rühmaõed‑vennad kannavad ja toitvad noori, mis suurendab järglaste ellujäämist. Emased võivad supresseerida teiste rühmaemaste paljunemisvõimet ja domineeriv emane võib olla ainus järglasi tootev isend rühmas. Raseduse kestus on tavaliselt umbes 4–5 kuud ning suguküpsus võib saabuda juba aastase või veidi vanema vanuse seisus.

Liikide mitmekesisus ja taksonoomia

Callitrichidae on mitmekesine perekond, kuhu kuuluvad nii tuntud marmosetid (nt perekonnad nagu Callithrix, Mico, Cebuella) kui ka teised väiksemad ahvid, millel on sarnased elustiiliomadused. Liikide täpne arv ja jaotus on taksonoomiliste uuringute valguses muutunud — praegu räägitakse umbes 20–30 liigi ringist, sõltuvalt klassifikatsioonist; tavapäraselt mainitakse ligikaudu 22 liiki, kuid teaduslik nomenklatuur uuendub uute uuringute tulemusel.

Kaitse ja inimtegevuse mõju

Paljusid marmoseti liike ähvardab elupaikade hävitamine (metsaraiumine ja maa kasutuse muutmine), samuti ebaseaduslik loomakaubandus ja invasiivsete liikide ning haiguste mõju. Mõned liigid kannatavad hübridiseerumise tõttu, kui inimtegevuse tõttu rikutakse looduslikke barjääre (näiteks vabakäiklevad lemmikud, mis segunevad kohalike liikidega). Marmosetid on ka teadusuuringute objektiks väikese keha suuruse ja kiire paljunemise tõttu, mis seab täiendava koormuse nii looduslikele populatsioonidele kui ka eetikaküsimustele teadlaste ja loomapidajate seas. Paljud riiklikud ja rahvusvahelised kaitseprogrammid püüavad säilitada looduslikke populatsioone, piirata ebaseaduslikku püüki ning taastada elupaiku.

Inimene ja marmosetid

Marmosetid on tuntud oma uudishimuliku ja aktiivse loomuse poolest ning neid nähakse mõnikord ka lemmikloomadena. Siiski nõuab nende pidamine spetsiifilist toitumist (sh suur osakaal valgurikkast toidust ja puu‑vaikude asendamine), sotsiaalset seltskonda ja ruumi ning õiget veterinaarhooldust. Paljud liigid ei talu üksildust ning ebasobivates tingimustes võivad tekkida käitumisprobleemid. Samuti on oluline rõhutada, et paljud marmosetid on kaitse all ja nende omamine ilma vajaliketa loadeta on ebaseaduslik.

Kokkuvõte: marmosetid on väikesed, sotsiaalsed ja toidueelistustes eristatavad Uue Maailma ahvid, kellel on huvitavad anatoomilised ja geneetilised eripärad (näiteks kimerism), keerukad sotsiaalsed struktuurid ja mitmekesine paljunemisbioloogia. Nende säilitamine looduses nõuab elupaikade kaitset, teadlikku käitumist inimeste seas ja samuti rahvusvaheliste nõuete järgimist lemmikloomapidamisel ning teadustöös.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Milline on marmosettide bioloogiline perekond?

K: Kui pikad on marmosetid tavaliselt?

K: Kus võib marmosette looduses kohata?

K: Mida marmosetid söövad?

K: Mitu liiget võib üks marmosettide rühm sisaldada?

K: Milline paaritussüsteem on marmosettidel?

Otsing