Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Pealinn on Lima. Peruus asuvad Machu Picchu varemed, Andide mäed ja Amazonase jõe allikas. Riigi pindala on umbes 1,285,000 km², seda iseloomustavad kolm selget maastiku- ja kliimavööndit: kuiva Vahemere-taolise rannikuala, kõrged Andide mäestikud ja niiske Amazonase sademeterikas madalik.

Geograafia

Peruu piirneb põhjas Ecuadori ja Colombiaga, idas Brasiiliaga, lõunas Tšiiliga ja kagus Boliiviaga. Riik hõlmab nii kuiva Vaikse ookeani rannikuala, kõrgeid Andide tippusid (sh Cordillera Blanca) kui ka suurt osa Amazonase basseinist, kus voolab hulk olulisi jägesid ja paiknevad ulatuslikud džunglid. Peruu kõrgeim tipp on Huascarán (6 768 m) ning osa riigist paikneb ka Lake Titicaca lähedal, mis on maailma kõrgeim laevatatav järv.

Ajalugu

Peruu territooriumil arenesid mitmed suured eelkolumbia tsivilisatsioonid: varaseimate seas on Norte Chico (üks maailma vanimaid tsivilisatsioone), hiljem Chavín, Moche, Nazca, Wari ja teised kultuurid, mis kõik panid aluse rikkalikule arheoloogilisele pärandile. 15. sajandil koondas inkade impeerium (Tawantinsuyu) suur osa Andidest, enne Hispaania vallutust.

Hispaania konkistadoorid vallutasid ala 16. sajandil ja rajasid siin tugeva varakuningriigi, mis kestis kuni iseseisvumisliikumisteni 19. sajandil. Peruu deklareeris iseseisvuse 1821. aastal (José de San Martín) ning lõplikud lahingud hispaanlastest vabastamiseks toimusid 1824. aastal. 20. sajand ja 1980ndad–1990ndad tõid kaasa nii majanduslikke kui ka poliitilisi raskusi, sh sisekonflikte.

Poliitika ja hilisem ajalugu

Peruu on esinduslik demokraatlik vabariik, mis jaguneb 25 piirkonnaks (sh Callao erikonstitutsiooniline provints). Riigi rahvaarv on ligikaudu umbes 33 miljonit (2020. aastate paiku). 1980. aastatel kannatas Peruu kohutava sisekonflikti all: kommunistlik (maoistlik) Säravtee (Sendero Luminoso) püüdis riiki üle võtta, põhjustades laiaulatuslikke vägivalda ja destabiliseerimist. Pärast rühmituse juhi arreteerimist 1992. aastal vähenes nende ohutusvõime oluliselt.

1990. aastatel oli riigi presidentide hulgas Alberto Fujimori, kelle valitsemisaeg tõi majandusreforme ja julgeolekupoliitikat, aga ka poliitilisi skandaale ja korruptsioonisüüdistusi. Pärast Fujimori ametiaega on riiki valitsenud mitmed presidendid, nende seas Alejandro Toledo, Ollanta Humala, Pedro Pablo Kuczynski ja asepresidentist ametisse vannutatud Martín Vizcarra. Poliitiline olukord on olnud viimastel aastakümnetel tihti muutlik.

Majandus ja rahandus

Peruu majandus tugineb tugevalt loodusvarade kaevandamisele ja ekspordile. Olulisimad ekspordiartiklid on:

  • metallid ja mineraalid: kuld, vask, hõbe, tsink;
  • kalatööstus (eriti kalajahu/kalajääkide ekspordi ja kalatööstuse toodang);
  • nafta ja gaas ning põllumajandustooted nagu kohv, suhkur, puuvill ja erinevad põllukultuurid.

Turism on samuti oluline valuuta sissevoolu allikas. Peruu majandusel on periooditi kiire kasv, kuid riik seisab silmitsi ka sotsiaalsete väljakutsetega nagu ebavõrdsus, ulatuslik informaalne majandus ja vajadus investeeringuteks haridusse ning tervishoidu.

Peruu valuuta on Peruu sol (ISO-kood PEN), varem tuntud kui Nuevo Sol.

Kultuur ja keeled

Peruu kultuur on segu põlisrahvaste pärandist ja hispaania mõjust. Oluline osa elanikkonnast on pärit Quechua- ja Aymara-kultuuridest. Riigi ametlikud keeled on hispaania, quechua ja aymara (ning kohalikel piirkondadel ka teised põlisrahvaste keeled), olenevalt kontekstist ja seadusandlusest. Traditsiooniline käsitöö (tekstiilid, keraamika) ning muusika ja tantsud (nt Inti Raymi festival Cuscos) on kultuuri olulised väljendusvormid.

Loodus ja elurikkus

Peruu on üks maailma bioloogiliselt mitmekesisemaid riike. Amazonase džunglis elab suur hulk liike: jaguaar, karu (spectacled bear), anaconda, paabulinnud, sadu kalaliike ning tuhandeid putuka- ja taimesorte. Andidest leiab vicuña, lama, alpaca ja Andide kondori. Peruu kaitsealasid ja rahvusparke on palju (nt Manu National Park, Huascarán National Park), mis kaitsevad nii endeemilisi liike kui ka põlisrahvaste elatusviise.

Paljud inimesed külastavad Ancashi piirkonnas asuvasse Cordillera Blanca mäestikku ronimiseks ja trekkinguks; samuti on populaarsed Vaikse ookeani ranniku looduspaigad ning Amazonase madalik. Peruu mitmekesine maastik tähendab ka mitmesuguseid kliimatingimusi — kuivad rannad, karmid mäestikud ja niisked džunglid.

Turism ja Machu Picchu

Peruu meelitab turiste nii ajaloost huvitunuid kui loodusearmastajaid. Machu Picchu on inkade varemete hulgas kõige tuntum: UNESCO maailmapärandi nimistus alates 1983. aastast, see hästi säilinud inkade linn asub kõrgel Andides ja on üks Lõuna-Ameerika populaarseimaid turismiobjekte. Teisi olulisi vaatamisväärsusi on Cuzco (inkade impeeriumi ajal pealinn), Nazca joonised, Colca kanjon, Lake Titicaca ja Amazonase parkide matkarajad. Machu Picchusse pääseb rongi või matkatee (Inca Trail) kaudu, mis nõuab etteplaneerimist ja lodjettevõtete broneeringuid.

Köök

Peruu köök on väga mitmekesine ja maailmas kuulus. Tüüpilised road on:

  • Ceviche — värske mereanniroog laimimahus marineeritud kalast;
  • Pollo a la brasa (grillitud kana), lomo saltado (liha-köögivilja panniroog), causa (kartuliroog) ja anticuchos (lihavardad);
  • joogiks tuntud pisco sour (rahvuslik kokteil) ning toidud põhinevad sageli maisel, kartulil ja quinoal — Peruu on kartuli kõrval erinevate maisesortide ja quinoa kodumaa.

Kiirfaktid

  • Pealinn: Lima
  • Rahvaarv: umbes 33 miljonit (2020ndate alguse hinnang)
  • Valuuta: Peruu sol (PEN), varem tuntud kui Nuevo Sol
  • Ametlikud keeled: hispaania, quechua, aymara ning mitmed põlisrahvaste keeled
  • Halduseüksused: 25 piirkonda (sh Callao erikonstitutsiooniline provints)
  • Tuntud ekspordikaubad: metallid (eriti kuld ja vask), kalatooted, nafta, kohv, suhkur, puuvill
  • Oluline vaatamisväärsus: Machu Picchu — UNESCO maailmapärand

Peruu on riik rikka ajaloo, mitmekülgse looduse ja elava kultuuripärandiga. Selle mitmed maastikud ja kultuurilised kihtid pakuvad külastajatele ja teadlastele suurt huvi ning jäävad globaalsete loodus- ja kultuuripärandi hoidjate hulka.