Machu Picchu – inkade mäelinn Peruus, ajalugu, avastamine ja külastamine

Machu Picchu on kolumbuse-eelne 15. sajandist pärinev inkade paik Peruus, Lõuna-Ameerikas. See mäe peal asuv linn on üks kõige paremini säilinud inkade arhitektuurinäiteid maailmas ja kujutab endast nii ajaloolist, arhitektuurilist kui ka looduslikku väärtust.

Inkad ehitasid linna mäeharjale, 2430 m kõrgusele merepinnast. Kuigi peamine ehitustegevus liidetakse 15. sajandiga — sageli nimetatakse ehitajaks inka valitsejat Pachacuti või tema järglasi — näitavad arheoloogilised leiud piirkonna varasemat asustust juba umbes 650. aastal pKr, mil siin toimus eelinkade (nt Killke ja teised kohalikud kultuurid) tegevus. Machu Picchu kasutati erinevatel eesmärkidel: kuninglik residents, rituaalsed ja taevavaatluspaigad ning põllumajandusliku tootmise keskus.

Ajalugu ja ehitus

Inkad ehitasid majad, terrace (terrassid), põllud ja templid, raiudes mäe kalju nii, et see oleks tasane ja vastupidav. Linnas on selgelt eristatavad elamualad, rituaaliruumid ja põllumajanduslikud terrassid. Tuntuimad rajatised on Päikese tempel, Intihuatana kivi (päikselukk / taevakell) ja mitmeid teisi kivist ehitisi, mille täpne kivitemplitöö — nimelt täismahus vormitud murtud kiviplokid, mis sobitatakse kokku ilma mördita — on inkade ehitustehnika näide.

Inka arhitektuur näitab ka nutikat veekäitlust ja äravoolu, mis aitas hoida rajatisi niiskes mäestikukliimas säilinuna. Terrassid vähendasid erosiooni ja võimaldasid toota toitu kohalikule elanikkonnale. Kivide täpne lõikamine ning seotus maastikuga teevad Machu Picchust inseneri- ja kunstiteoseks.

Miks linn maha jäeti?

Kui hispaanlased Peruu vallutasid 16. sajandil, jätsid inkad Machu Picchu üsna kiiresti maha. Täpne põhjus ei ole täielikult selge; arvatakse, et tähtsaks teguriks olid Euroopa haigused (nagu katk), mis hävitasid suured osad inka elanikkonnast, samuti sisemine puhkenud kodusõda Huascar'i ja Atahualpa vahel enne hispaanlaste saabumist. Üks tõenäoline põhjus on ka see, et Machu Picchu ei olnud strateegiliselt oluline sõjapidamise seisukohast ja seega ei saanud see prioriteetse kaitseobjektina säilitada oma elanikkonda. On oluline märkida, et Huascar ja Atahualpa konflikt mõjutas kogu inkade riigi poliitilist stabiilsust.

Avaastamine ja teaduslik uurimine

Machu Picchule on väga raske pääseda, sest see asub nii kõrgel ja mägiselt. Sinna on ainult looduslikud ligipääsuteed ning inkad olid osavalt kasutanud kallakuid ja kivimüüre. Enamik maailmast ei teadnud Machu Picchust kuni 1911. aastani, mil Yale'i ülikooli lõpetanud Hiram Bingham selle „uuesti avastas”. Tema avastus sai võimalikuks peamiselt tänu Peruus elanud põliselanike teadmistele, kes teda juhatasid. Bingham juhtis restaureerimisprojekti, mida osaliselt rahastas National Geographic Society. Ta sõlmis valitsusega kokkuleppe, mille alusel viidi arheoloogilised leiuesemed uurimiseks ja eksponeerimiseks Peabody muuseumisse — selle tõttu on tekkinud pikaaegne vaidlus Peruu ja muuseumi vahel artefaktide tagastamise üle; Peruu on viimastel aastakümnetel nõudnud paljude esemete tagastamist.

Kaitse, maailmapärand ja tänapäev

Machu Picchu kuulutati 1981. aastal Peruu ajalooliseks pühapaigaks ja 1983. aastal see kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 21. sajandist on muret tekitanud turismist tingitud koormus, erosioon ja infrastruktuuri surve ning seetõttu on kasutusele võetud mitmeid piiranguid külastajate arvu, marsruutide ja käitumise kohta, et säilitada paika nii looduslikult kui ka kultuuriväärtuselt. 2007. aastal valiti Machu Picchu ülemaailmses Interneti-küsitluses üheks maailma seitsmeks uuest imest.

Külastamine ja praktilised nõuanded

Täna pääseb turist Machu Picchule mitmel viisil. Enamiku külastajate marsruut kulgeb läbi Aguas Calientesi (ka nimega Machu Picchu Pueblo): rongiga Cuscost või lähedaltolnult Cuscost rongiga sõita kuni Aguas Calientesi, sealt bussiga kaljule või jalgsi. Teine populaarne võimalus on Inca Trail — mitmepäevane matk, mis nõuab eelnevat reserveerimist ja eriluba; sellel rajal on piiratud arv kohtasid ja vajalikud load tuleks broneerida mitu kuud ette.

Praktilised nõuanded külastajale:

• Piletid ette; Machu Picchu sissepääs ja eriloa nõuded (nt Huayna Picchu või Machu Picchu mäe ronimine) tuleks osta ette — tipphooajal müüakse kohad välja.
• Parim aeg: kuiv hooaeg mai–september annab stabiilsema ilma ja parema nähtavuse, aga tipphooajal on ka rohkem rahvast; kevad ja sügis on sageli heaks kompromissiks.
• Aklimatiseerumine: Machu Picchu kõrgus (2430 m) on küll madalam kui Cusco, kuid õigem on enne pikemat matka viibida mõni päev kõrgemal (Cusco ~3400 m), et vältida kõrgushaiguse sümptomeid.
• Varustus: kihilised riided (ilm muutub kiiresti), mugavad veekindlad matkajalatsid, vihmakeep, päikesekreem, vesi ja väike esmaabikomplekt; jäta prügi endast maha viimata.
• Reeglid: järgida kohalikke juhiseid, mitte ronida tundlikutele varemetele ega puudutada kivipindu, droonide kasutamine on piiratud või keelatud ilma loata.

Ligipääsuvõimalused matkaks

Lisaks Inca Trailile on olemas alternatiivsed rajad nagu Salkantay või Lares trekid, mis annavad erineva vaatenurga ja sageli vähem rahvarohke kogemuse. Rongisõit Cusco või Ollantaytambolt Aguas Calientesisse on kiire ja mugav ning sobib neile, kes eelistavad vähem füüsilist pingutust. Aplas bussiliinid viivad külastajaid Aguas Calientesist kaldale; osa teest on kivine ja järsk, nii et bussisõit on lühike, ent tihti rahvarohke.

Säilitamine ja kohalik kogukond

Peruu valitsus koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja teadlastega töötab Machu Picchu kaitse ja konservatsiooni nimel. Oluline osa säilitamisest on ka kohaliku kogukonna kaasamine — nii juhendajate, käsitööliste kui ka teenusepakkujate kaudu. Säilitamiseks on loodud piiranguid külastajate arvule ning liikumise suunale muinsuskaitseala sees.

Machu Picchu ei ole ainult turismiobjekt, vaid ka elav osa Peruu kultuuripärandist ja andmeallikas inkade elulaadi, teaduse ning religiooni mõistmiseks. Külastades kohtutakse nii ajalooga kui ka elava mäestiku loodusega — palun austa seda pärandit ja jäta paik samasugusena ka tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Machu Picchu?

K: Millal elasid inkad Machu Picchul?

K: Kuidas ehitasid inkad majad, põllud ja templid?

K: Miks lahkusid inkad Machu Picchust?

K: Kes avastas Machu Picchu 1911. aastal uuesti?

K: Millal kuulutati Machu Picchu UNESCO maailmapärandi nimistusse?

K: Kuidas saavad turistid seda tänapäeval külastada?

Otsing