Manú rahvuspark (Peruu): UNESCO maailmapärand ja suur bioloogiline mitmekesisus

Manú rahvuspark on biosfääri kaitseala Peruus. See on üks maailma olulisemaid looduskaitsealasid nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kultuurilise mitteväljaoljuse tõttu.

Enne kui Manú rahvuspark sai Peruu valitsuse kaitse all olevaks piirkonnaks, oli see kaitse all, sest see oli kättesaamatu, st inimesed ei saanud sinna pääseda. Tänaseni on park maanteed mööda üsna raskesti ligipääsetav. 1977. aastal tunnistas UNESCO selle biosfääri kaitsealaks ja 1987. aastal nimetati see maailma kultuuripärandi nimistusse. Need rahvusvahelised tunnustused rõhutavad pargi nii looduskaitselist kui ka kultuurilist tähtsust.

Pinnala ja kaitsekorraldus. See on Peruu suurim rahvuspark, mille pindala on 15 328 km². Biosfääri kaitseala hõlmab veel 2 570 km² ja veel 914 km² kuulub "kultuurivööndisse" (mis on samuti kaitse all), mis teeb kogupindalast 18 811 km². Kaitseala on jagatud erinevate haldus- ja kaitsekategooriate vahel, et tasakaalustada ranget looduskaitset ja kohalike kogukondade eluviisi ning teadustööd.

Topograafia ja kliima

Park kaitseb mitmeid ökoloogilisi vööndeid, mis ulatuvad Amazonase basseini osades kuni 150 meetri kõrgusel merepinnast kuni 4 200 meetri kõrgusel asuvate Puna rohumaadeni. Sellise topograafilise mitmekesisuse tõttu on see üks maailma suurima bioloogilise mitmekesisuse tasemega parke. Kliima varieerub madalikel vihmametsaaladel kuumast ja niiskest kuni kõrgete Andide aladel jaheda ning niiskepoolse kuni kuivemapoolseni, sõltuvalt kõrgusest ja hooaegadest.

Elustik

Manú on erakordselt rikkalik nii taimede kui loomade poolest. Kokku leidub Manú's üle 15 000 taimeliigi ja ühel hektaril on leitud kuni 250 puuliiki. Pargi mitmekesised elupaigad pakuvad tingimusi väga erinevatele liikidele.

Looduskaitseala külastavad linnuvaatlejad üle kogu maailma, sest seal elab üle 1 000 linnuliigi. See on üle 10% kõigist elavatest linnuliikidest ja rohkem kui kogu Põhja-Ameerikas leidub linnuliike. Manú on tuntud värvikirevate papagoide ja ara-de, rööv- ja metsikute lindude, samuti paljude endeemiliste ja haruldaste liikide poolest.

Pargis on üks kõige mitmekesisematest Ladina-Ameerika troopiliste metsade maismaaselgrootute kollektsioonidest. Loomastikust võib osutada tähelepanuväärsematele rühmadele:

• suur imetajate mitmekesisus (nt jaguaar, metsahunt, metssiga, piisonitaolised – kabassid – ja mitmed ahvilised liigid);
• suur lindude mitmekesisus (papagoid, arad, haruldased röövlinnud, taipiinid jt);
• rohke putukate ja ämblikulaadsete mitmekesisus ning rikkalik troopiline putukafloora;
• kalastik ja magalaid veekogu-elupaikade liigid, sealhulgas jõevett elavad imetajad nagu hiidmaod ja kobrad ning üksikuid kalaliike, mis on tähtsad kohalikule toidulauale.

Põlisrahvad ja kultuur

Manú piirkonnas elavad traditsioonilised põlisrahvad ja seal on ka hõime, kes elavad väga isoleeritult. Pargil on kultuuriline väärtus – kohalike kogukondade traditsioonilised teadmised, eluviisid ja suhted loodusega on tihedalt seotud maa ja veeressurssidega. Kaitse korralduse juures arvestatakse kohati ka kogukondade huve ning mõnes piirkonnas on lubatud traditsiooniline majandustegevus ja kultuuriline praktika.

Teadusuuringud, haridus ja turism

Manú on oluline teadusuuringute paik — alates botaanilistest inventuuridest kuni pikkade ökoloogiliste jälgimisprogrammide ja linnuhuviliste uuringuteni. Rahvuspark pakub ka haridusvõimalusi ja loodushariduse projekte, mille kaudu tutvustatakse piirkonna ökoloogiat ja kaitsevajadust.

Turism on piiratud ja juhitud, et vähendada inimtegevuse mõju. Parki sisenemine toimub tavaliselt juhendatud ekskursioonide kaudu ning sisenemise ja liikumise üle teostab kontrolli pargi haldus. Külaliste seas populaarseks peetakse linnuvaatlust, džunglikäike ja jõeekskursioone. Parima külastusaja loetakse tavaliselt kuivemat hooaega (umbes mai–september), kui ligipääs ja liiklemine on lihtsam.

Ligipääs ja külastamine

Ligipääs parki on piiratud ja kohati keeruline—tavaliselt tehakse seda lähedal asuvatest linnadest nagu Cusco või Puerto Maldonado. Sissepääsutingimused, juhendamise nõuded ja lubade taotlemine on vajalikud; külastajatel soovitatakse eelnevalt uurida pargi ametliku halduse nõudeid ning valida sertifitseeritud giidid ja reisikorraldajad, kes järgivad looduskaitse- ja käitumisreegleid.

Ohud ja kaitse väljakutsed

Kuigi Manú on hästi kaitstud, seisab see silmitsi mitmete väljakutsetega:

• infektsioonid ja elupaikade kadu lähialade maakasutuse muutuste tõttu;
• illegaalne jahindus ja kollektsioneerimine, mis ohustab kohalikke faunaliike;
• metsaraie, kullaotsingud ja muud ressursikasutuse survepiirkonnad väljaspool kaitsealuseid alasid;
• ilmastikumuutustega seonduvad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikumismustritele.

Rahvuspark ja koostööpartnerid tegelevad pidevalt seire, õiguskaitse tugevdamise, kogukondliku kaasamise ja teadusharidusega, et säilitada Manú väärtusi ka tulevastele põlvedele.

Manú rahvuspark on haruldane näide piirkonnast, kus kõrgmäestiku ruumilised gradientid ja Amazonase madalikud kohtuvad, luues ainulaadse keskkonna elurikkuse säilitamiseks ning pakkudes väärtuslikku teadus- ja õppeala kogu maailmale.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Manú rahvuspark?

K: Kuidas sai Manú rahvuspark kaitse alla võetud?

K: Milline on Manú rahvuspargi topograafiline ulatus?

K: Mitu taimeliiki leidub Manú pargis?

K: Mis teeb Manú rahvuspargi linnuvaatlejatele atraktiivseks?

K: Milliseid muid loomi võib Manu rahvuspargis kohata?

Otsing