Manuae (Cooki saared)
Manuae on asustamata atoll Cooki saarte lõunarühmas, 100 kilomeetrit Aitutakist kagus. Administratiivselt on see Aitutaki osa, kuid ei kuulu ühegi Aitutaki piirkonna või taperi juurde. See on siiski osa Arutanga-Reureu-Nikaupara valimisringkonnast.
Manuae on tõeline atoll, mis asub 4000 meetri sügavusele ookeanipõhja laskuva veealuse vulkaani tipus. See koosneb kahest hobuserauakujulisest saarekesest, Manuae läänes ja Te Au O Tu idas, mille kogupindala on 6,17 km² mõlemal pool umbes 7 km x 4 km suurust laguuni. Manuae pindala on 2,1 km² ja Te Au O TU 3,9 km². Laguuni pindala on 13 km², see on madal ja seal on suured liikuvad liivapangad. Atolli ümbritseb korallrahu, millest ei ole läbipääsu.
Saar on merepark ja on Vaikse ookeani keskosa merelindude ja merikilpkonnade oluline pesitsuspaik. Manuae avamerepiirkonnad on head püügipiirkonnad.
Kapten James Cook avastas Manuae 23. septembril 1773. aastal. See oli esimene Cooki saartest, kuhu ta sõitis. Esialgu nimetas ta selle Sandwichi saareks, kuid muutis selle Hervey saareks Bristoli 3. krahvi Augustus Hervey, tollase admiraliteedi lordi auks, kui ta otsustas selle asemel anda nime "Sandwichi saared" Hawaii saartele. Hiljem muudeti see nimi Hervey saareks või Hervey saareks ja hiljem kohaldati seda kogu lõunapoolse rühma suhtes kui Hervey saared. See nimi jäi populaarseks kuni 1824. aastani, mil vene kartograaf von Krusenstern nimetas saared ümber Cooki saarteks 1779. aastal surnud kapten Cooki auks.
1965. aasta aprillis/mais kasvas rahvaarv lühiajaliselt 120 inimeseni, kui saart külastas kuus ekspeditsiooni (Austraaliast, Uus-Meremaalt, Jaapanist, Ühendkuningriigist, USAst ja NSV Liidust), et jälgida 30. mail 1965 toimunud täielikku päikesevarjutust.
Norra kirjanik Erlend Loe kirjutab oma 1999. aasta romaanis "L" humoorikalt ekspeditsioonist Manuale.
Kunagi oli saarel väike kopratööstus, kus asustus rajati väikese riffi läbipääsu äärde vähem kui ühe kilomeetri kaugusel Turakinost, mis on atolli läänepoolseim punkt, kirde pool. Merepääsu juures asuv läbipääs on vähem kui 4 meetrit lai ja ilma kohalike teadmisteta on see lainetuse korral äärmiselt ohtlik.
Saarel on lennuväli, mis on juba mitu aastat kasutusest väljas olnud. Aitutaki kalurid korraldavad aeg-ajalt reise Manuae saarele. Kõik Aitutaki suhtes kohaldatavad eeskirjad kehtivad ka Manuae suhtes.
1956. aasta rahvaloenduse ajal oli saarel 32 elanikku, kuid kakskümmend aastat hiljem jäeti saar maha:
Manuae õhuvaade
Manuae kaart
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Manuae?
V: Manuae on asustamata atoll Cooki saarte lõunarühmas, 100 kilomeetrit Aitutakist kagus.
K: Kui suur on Manuae?
V: Manuae kogupindala on 6,17 km² mõlemal pool umbes 7 km x 4 km suurust laguuni. Laguuni pindala on 13 km².
K: Kes andis saarele nime?
V: Kapten James Cook nägi Manuae'i 23. septembril 1773. aastal ja nimetas selle algselt Sandwichi saareks, kuid muutis selle Bristoli 3. krahvi Augustus Hervey auks Hervey saareks. Hiljem nimetas vene kartograaf von Krusenstern 1824. aastal saared ümber Cooki saarteks 1779. aastal surnud kapten Cooki auks.
K: Milliseid eluslooduse liike võib Manuae saarel kohata?
V: Saar on merepark ja on Vaikse ookeani keskosas oluline merelindude ja merikilpkonnade pesitsuspaik. Samuti on avamereäärsed veed head kalapüügikohad.
K: Mis juhtus 1965. aastal Manuae saarel?
V: 1965. aasta aprillis/mais toimus lühiajaline populatsiooni suurenemine 120-le, kui kuus ekspeditsiooni (Austraaliast, Uus-Meremaalt, Jaapanist, Ühendkuningriigist, USAst ja USAst) viisid
