Marzahn (Berliin) - ajalugu, elamurajoon ja Maailma aiad (Gärten der Welt)

Marzahn (Berliin) — ajalugu, suur elamurajoon ja Gärten der Welt: Hiina, Jaapani, Bali ja Korea aiad, pargid, mälestised ning linnaosa kultuuriline ja arhitektuuriline areng.

Marzahn on paikkond Berliini Marzahn-Hellersdorfi linnaosas. See piirkond ühendab endas suurt nõukogudeaegset elamualad, ajaloolise külaosa ja suure rohealaga vabaaja- ning aiandusobjekti Gärten der Welt.

Ajalugu

Ajalooline Marzahni küla on esimest korda mainitud nime Morczane all 1300. aastal, kui Brandenburgi-Salzwedeli markkrahv Albert III andis maalapid Friedlandi tsistertslaste kloostrile (tänapäeva Neuhardenbergis). Pärast Kolmekümneaastast sõda läks kogukond Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmi omandusse. 1920. aastal liideti Marzahn osana Suur-Berliinist Lichtenbergi rajooniga.

20. sajandi teisel poolel kujunes Marzahnist suur paneelelamute kompleks: nõukogude süsteemi perioodil ehitati ulatuslikke prefabrikeeritud kortermaju, et pakkuda elamispinda kasvavale linnaelanikkonnale. 1979. aastal eraldati Marzahni suur elamurajoon Lichtenbergist iseseisva Ida-Berliini linnaosana; 1986. aastal moodustati sellest ka uus Hellersdorfi linnaosa (sh Kaulsdorf ja Mahlsdorf). 2001. aasta Berliini haldusreformi tulemusel liideti endised Marzahni ja Hellersdorfi linnaosad üheks uueks linnaosaks.

Marzahni ajaloos on ka tumedamaid lehekülgi. Seal asus natsionaalsotsialistliku režiimi ajal töölaager (tänapäeval veepuhastusjaam), kuhu alates 16. juulist 1936, kaks nädalat enne 1936. aasta suveolümpiamänge Berliinis, peideti avalikkuse eest romasid. Nende vastu suunatud natside genotsiidi (nn Porajmose) käigus viibis seal kuni 2000 kinnipeetavat; paljud neist deporteeriti 1943. aastal Auschwitz-Birkenausse, kus enamik hukati gaasikambrites. Töötasid ka arvukad sundtöölaborid — näiteks 1941. aastal rajati Marzahni suur tehas Carl Hasse & Wrede (praegu Knorr-Bremse), kus kasutasid sundtööjõudu (sunnitööliste.) Ohvrid maeti lähedalasuvasse Parkfriedhofi; selle aja mälestuseks on rajatud mälestusmärk.

Elamurajoon ja linnaplaneering

Marzahn on tuntud ulatuslike paneelelamute (Plattenbau) ja 1970.–1980. aastate linnaehituse poolest. Pärast Saksamaa ühinemist 1990. aastal on paljusid elamukomplekse renoveeritud: parandatud soojustus, paigaldatud modernsemad aknad ja uuendatud avalik-ruumi ning teid. Linnaplaneerimise ja sotsiaalsete programmide kaudu on püütud tasakaalustada piirkonna puuduseid, tõsta elukvaliteeti ning luua rohkem vaba aja ja rohelustaristut.

Piirkonnas on üldteenused, koolid, lasteaiad ja kaubanduspinnad, kuid elanikering on mitmekesine — seal elavad nii püsielanikud, hilisemad migrandid kui ka nooremad pered, kes otsivad soodsamat elamispinda suurema linna lähedal.

Gärten der Welt ja vaba aja võimalused

1987. aastal korraldati Marzahnis Berliner Gartenschau ehk Berliini 750. aastapäeva aiandusnäitus. Selle ala on tänapäeval tuntud kui Erholungspark Marzahni, mille üks silmapaistvamaid osi on projekt "Gärten der Welt" (Maailma aiad). Seal on kujundatud mitmekesised aiad ja temaatilised alad, mis tutvustavad erinevate kultuuride aednikutraditsioone ja maastikukujundust:

• Hiina stiilis aiad
• Jaapani aed
• Balinese (Balile iseloomulikud elemendid)
• Korea aed
• labürindid, mis on rajatud Hampton Courti lossi ja Chartres'i katedraali eeskujul
• Itaalia renessansiaegne aed

Gärten der Welt on populaarne nii kohalike kui ka turistide seas — seal toimuvad aiandusnäitused, kultuuriüritused, muusika- ja perepäevad ning kohvikud ja väikesed paviljonid pakuvad puhkevõimalusi. Parki on suuremate sündmuste ajal täiendatud uute skulptuuride, teede ja puhkealadega ning see talletab nii looduse kui ka rahvusvahelise kultuuripärandi elemente.

Mälestusmärgid ja pärand

Marzahnis on mitmeid mälestuspaiku, mis meenutavad nii kohalikku ajalugu kui ka 20. sajandi traagilisi sündmusi. Eriti olulised on mälestusmärgid Romade ja sundtööohvritele, samuti Parkfriedhofis asuvad haudad ja mälestusmärgid, mis annavad aluse ajaloo meenutamiseks ja hariduseks.

Ligipääs ja ühistransport

Marzahn on heade transpordiühendustega Berliini teiste piirkondadega: sinna viivad nii bussid kui ka rongi- ja trammiliinid ning erinevad ühistranspordiühendused võimaldavad suhteliselt kiiresti jõuda linnakeskusesse. Linnaosas on jalutamis- ja rattateid ning ligipääs rohealadele ja parkidele on paindlik.

Tänapäev ja areng

Tänapäeval on Marzahn piirkond, kus kokku saavad linnaosa ajalooline mälupildid ja moderne elukeskkond. Kohalikud algatused, kultuuriprojektid ja parkide arendused püüavad parandada elukvaliteeti, kasvatada rohealasid ning tugevdada kogukondlikku elu. Gärten der Welt on muutunud üheks piirkonna visiitkaardiks, aga Marzahnis leidub ka igapäevaseid teenuseid, koole ja vaba aja võimalusi, mis teevad sellest elamisväärse linnaosa igale vanusele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Marzahn?

K: Millal sai Marzahnist Suur-Berliini osa?

K: Mis juhtus Marzahni ja Hellersdorfiga 2001. aastal?

K: Kellele kuulus maa, kuhu nüüd kuuluvad Bürknersfelde ja Ahrensfelde?

K: Millal mainiti Marzahni esimest korda ajaloos?

K: Mis juhtus Marzhanis asuvas töölaagris Teise maailmasõja ajal?

Otsing