Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda kestis 1618. aastast kuni 1648. aastani. Kuigi selle keskuseks oli peamiselt Saksamaa, osalesid selles konfliktis ka mitmed teised riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi. Tegelikult osalesid selles sõjas peaaegu kõik Euroopa võimsad riigid. See algas võitlusena religiooni pärast - protestandid ja katoliiklased olid need kaks rühma, kes olid eriarvamusel. Sõja jätkudes kasutasid Habsburgide dünastia (katoliku perekond) ja teised organisatsioonid sõda selleks, et püüda saada rohkem võimu. Üks näide selle kohta on, et katoliiklik Prantsusmaa võitles protestantide eest. See muutis Prantsusmaa ja Habsburgide rivaalitsemise veelgi hullemaks.

Kolmekümneaastane sõda põhjustas peaaegu kõigis osalenud riikides selliseid asju nagu näljahäda ja haigused. Sõda kestis 30 aastat, kuid sõja põhjustanud probleemid ei olnud veel kaua aega pärast sõja lõppu kõrvaldatud. Sõda lõppes Vestfaali lepinguga.

Sõja päritolu

Kolmekümneaastane sõda sai alguse mitmel põhjusel.

Esiteks, Augsburgi rahu (1555), mille Karl V kiiresti allkirjastas, leppis kokku 1526. aasta Speyeri riigipäevaga ja lõpetas luterlaste ja katoliiklaste vahelise võitluse Saksamaal.

Augsburgi rahu ütles, et:

Saksa vürstid (vürste oli 225) võisid oma riigis valida religiooni (kas nad olid luterlased või katoliiklased) (seda nimetati cuius regio eius religio).
Luterlased, kes elasid piiskopi kontrolli all olevas riigis, mida nimetatakse kiriklikuks riigiks, võisid jääda luterlasteks.
Luterlased võisid säilitada maad, mille nad olid katoliku kirikult pärast Passau rahu (1552) võtnud.
Luterlusele üle läinud katoliku kiriku piiskopid pidid oma maa tagasi andma (reservatum ecclesiasticum'i põhimõte).
Inimesed, kes elasid riigis, mis oli valinud luterluse või katoliikluse, ei tohtinud oma usku vahetada.

Rahu pani vägivalla hetkeks lõppema. Kuid see ei kõrvaldanud luterlaste ja katoliiklaste võitluse tegelikku põhjust. Mõlemad ütlesid, et see tähendas erinevaid asju. Luterlased ütlesid, et see oli ainult kokkulepe, mis kestab lühikest aega. Kalvinism tuli kiiresti Saksamaale. Kalvinism oli kolmas kristlik rühmitus Saksamaal, kuid see ei olnud osa Augsburgi rahust.

Teiseks: 17. sajandi Euroopa võimsad riigid olid sageli eriarvamusel poliitilistes või majanduslikes küsimustes. Hispaania tahtis maad mõnes Saksa riigis, sest sakslastele kuulus osa Hispaania Madalmaadest. Hollandlased võitlesid Hispaania vastu, et saada iseseisvust. Nad said selle mõnes sõjas, mis lõppes 1609. aastal.

Prantsusmaa kartis kahte Habsburgi riiki mõlemal pool Prantsusmaad (Hispaania ja Püha Rooma keisririik). Prantsusmaa tahtis näidata oma võimu nõrkadele Saksa riikidele.
Rootsi ja Taani tahtsid kontrollida Läänemere ääres asuvaid Saksa riike.

Kolmandaks: Püha Rooma keisririik oli purunenud rahvaste rühm. Keisririigis olid sellised rahvad nagu Austria Habsburgide maja, Baieri, Saksimaa kuurvürstiriik, Brandenburgi markkrahvkond, Pfalzi kuurvürstiriik, Hessen, Trieri ja Württembergi peapiiskopkond ning teised väikesed rahvad ja linnad. Ainult Austria oli võimeline iseseisvalt tegutsema. Riigid sõlmisid sageli liite teiste kohtadega, mida valitsesid sugulased.

Neljandaks, usulised rühmad ei olnud 16. sajandi teisel poolel üksmeelel. Augsburgi rahu ei toiminud, sest mõned piiskopid ei olnud oma piiskopkondadest loobunud, ning katoliku valitsejad Hispaanias ja Ida-Euroopas tahtsid katoliiklusele piirkonnas tugevust anda. See põhjustas rühmituste vahelist võitlust. Katoliiklased sundisid paljusid protestante oma kodumaalt lahkuma. Mõnes kohas anti protestantidele luba jumalateenistuseks. Need erimeelsused põhjustasid vägivalda.

Viiendaks, Püha Rooma keiser Matthias suri 1619. aastal, ilma et tema asemele oleks jäänud lapsi. Ta oli katoliiklane. Tema maad anti tema nõbule Ferdinandile Steiermarist. Ferdinand oli Mattiase lähim meessoost sugulane. Temast sai Ferdinand II, Püha Rooma keiser. Ferdinand oli saanud hariduse jesuiitide juures ja oli katoliiklane. Ta tahtis muuta katoliiklus taas ainsaks religiooniks. See tegi ta hussitlikus Böömimaal ebapopulaarseks. Nad lükkasid Ferdinandi tagasi ja alustasid kolmekümneaastast sõda. Sõja võib jagada neljaks suuremaks etapiks: Böömi mäss, Taani sekkumine, Rootsi sekkumine ja Prantsusmaa sekkumine.

Ferdinand I, Püha Rooma keiser ja Böömi kuningas. Ta julgustas Trenti kirikukogu lubama Saksa ja Böömi katoliiklastele mõlemat liiki õhtusöömaaja.

Rudolf II

Ferdinand II, Püha Rooma keiser ja Böömi kuningas. Tema kindel katoliiklus oli sõja peamine põhjus.

Friedrich V, kuurvürst Palaatina kui Böömimaa kuningas 1634. aastal, kaks aastat pärast tema surma. Friedrichi nimetatakse Böömimaa "talvekuningaks", sest ta valitses 1620. aastal vähem kui kolm kuud. Ta sai võimule mässumeelse fraktsiooni poolt.

Böömi revolutsioon

Aeg: 1618-1625

Keiser Matthias, kellel polnud lapsi, oli surnud ja jätnud trooni Ferdinand II-le. Mõned Böömimaa protestantlikud juhid arvasid, et nad kaotavad neile keiser Rudolf II poolt antud usulised õigused. Neile meeldis rohkem protestantne Friedrich V, Pfalzi kuurvürst (Friedrich IV järeltulija). Friedrich V oli evangeelse liidu looja). Teised protestandid toetasid katoliiklaste arvamust.

Nii valisid Böömi riigikogud 1617. aastal Ferdinandi kroonprintsiks ja Mattiase surma järel automaatselt Böömi järgmiseks kuningaks. Seejärel saatis valitud kuningas 1618. aasta mais Prahasse Hradčany lossi kaks katoliiklastest nõunikku (Wilhelm Grav Slavata ja Jaroslav Borzita Graf von Martinicz) oma esindajateks. Ferdinand soovis, et nad juhiksid valitsust tema äraolekul. Äkki võtsid böömi hussitid nad kinni, panid nad näiliselt kohtu alla ja viskasid nad lossi aknast välja, mis oli 20 meetri kõrgusel maapinnast (seda nimetatakse defenestratsiooniks, täpsemalt: Praha defenestratsiooniks). Tähelepanuväärselt jäid nad ellu ja ei saanud vigastada. Katoliiklased ütlesid, et inglid ilmusid ja viisid nad ohutusse kohta, protestandid aga väitsid, et nad maandusid sõnnikuhunnikusse, mis päästis nende elu.

Küsimused ja vastused

K: Millised riigid osalesid kolmekümneaastases sõjas?

V: Kolmekümneaastane sõda toimus peamiselt Saksamaal, kuid selles osalesid ka mitmed teised riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi. Tegelikult osalesid selles sõjas peaaegu kõik Euroopa võimsad riigid.

K: Mis põhjustas kolmekümneaastase sõja?

V: Kolmekümneaastane sõda algas usutülidena protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle jätkudes kasutasid katoliiklik Habsburgide dünastia ja teised riigid seda selleks, et püüda rohkem võimu saada.

K: Kuidas Prantsusmaa sõjas osales?

V: Katoliiklik Prantsusmaa võitles sõja ajal protestantide eest, mis suurendas veelgi pingeid nende ja Habsburgide dünastia vahel.

K: Millised mõjud olid sellel konfliktil Euroopale?

V: Kolmekümneaastane sõda põhjustas peaaegu kõigis osalenud riikides selliseid asju nagu näljahäda ja haigused. Need probleemid püsisid veel kaua pärast sõja lõppu.

K: Kui kaua see konflikt kestis?

V: Kolmekümneaastane sõda kestis 30 aastat alates 1618. aastast kuni 1648. aastani.

K: Kuidas see konflikt lahendati?

V: See konflikt lahendati 1648. aastal sõlmitud Vestfaali lepinguga.

K: Millised küsimused jäid pärast selle konflikti lõppu lahendamata?

V: Kuigi see konflikt lõppes lepinguga, jäid paljud selle aluseks olevad põhjused pärast seda pikaks ajaks lahendamata.