Vestfaali rahu
Vestfaali rahu viitab kahele rahulepingule, Osnabrücki ja Münsteri rahulepingule, mis sõlmiti 15. mail ja 24. oktoobril 1648. aastal ja mis lõpetasid nii Kolmekümneaastase sõja kui ka Kaheksakümneaastase sõja. Lepingutesse olid kaasatud Püha Rooma keiser Ferdinand III Habsburg, teised Saksa vürstid, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi ja Hollandi Vabariigi esindajad. Üldise kokkuleppe osaks peetakse sageli ka 1659. aastal sõlmitud Püreneede lepingut, mis lõpetas Prantsusmaa ja Hispaania vahelise sõja.
Asukohad
Rahuläbirääkimised toimusid Münsteri ja Osnabrücki linnades, mis asuvad teineteisest umbes 50 km kaugusel tänapäeva Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaal. Rootsi eelistas Osnabrücki selle protestantliku tausta tõttu, Prantsusmaa valis Münsteri selle katoliikliku tausta tõttu. Igal juhul oli vaja kahte paika, sest protestantlikud ja katoliiklikud juhid keeldusid teineteisega kohtumast. Katoliiklased kasutasid Münsterit, protestandid aga Osnabrücki.
Tulemused
Hispaania nõustus Hollandi Vabariigi iseseisvusega.
Võim, mille Ferdinand III oli endale Püha Rooma keisririigi põhiseaduse vastu võtnud, võeti ära. See tähendas, et Saksa riikide valitsejad said taas määrata oma maade religiooni.
- Kõik osapooled tunnustavad nüüd 1555. aasta Augsburgi rahu, mille kohaselt on igal vürstil õigus määrata oma riigi usutunnistus, kusjuures valikud on katoliiklus, luterlus ja nüüd ka kalvinism.
- Kristlastele, kes elasid vürstiriikides, kus nende konfessioon ei olnud väljakujunenud kirik, tagati õigus oma usku avalikult ettenähtud ajal ja eraviisiliselt oma tahtmise järgi praktiseerida.
Toimusid ka territoriaalsed kohandused.
Euroopa lihtsustatud kaart pärast 1648. aasta Vestfaali rahu.
Püha Rooma keisririik 1648. aastal.
Seotud leheküljed
- Kaheksakümneaastane sõda
- Kolmekümneaastane sõda
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vestfaali rahu?
V: Vestfaali rahu viitab kahele 1648. aastal sõlmitud rahulepingule, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja ja kaheksakümneaastase sõja.
K: Kuidas nimetati kahte Vestfaali rahulepingut?
V: Need kaks lepingut olid Osnabrücki leping ja Münsteri leping.
K: Kes olid mõned Vestfaali rahuga seotud riigid ja isikud?
V: Vestfaali rahus osalesid Püha Rooma keiser Ferdinand III, teised Saksa vürstid, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi ja Hollandi Vabariigi esindajad.
K: Millal lepingud allkirjastati?
V: Lepingud allkirjastati 15. mail ja 24. oktoobril 1648. aastal.
K: Milline oli Vestfaali rahu tulemus?
V: Vestfaali rahu lõpetas nii Kolmekümneaastase sõja kui ka Kaheksakümneaastase sõja.
K: Kas Vestfaali rahuga kaasnes veel üks leping?
V: Jah, 1659. aastal sõlmitud Püreneede lepingut, mis lõpetas Prantsusmaa ja Hispaania vahelise sõja, peetakse samuti üldise lepingu osaks.
K: Kuidas on Vestfaali rahu ajaloos oluline?
V: Vestfaali rahu peetakse ajaloos oluliseks, sest see tähistas Euroopas reformatsiooni ajal tekkinud usuliste konfliktide lõppu ja kehtestas riigi suveräänsuse põhimõtte, mis on avaldanud püsivat mõju rahvusvahelistele suhetele.
