Boliivia (ametliku nimega Boliivia Vabariik) on riik Lõuna-Ameerikas. See asub Brasiilia, Paraguay, Argentiina, Peruu ja Tšiili piiril. Jeanine Áñez sai Boliivia presidendiks 2019. aasta novembris pärast seda, kui kauaaegne president Evo Morales kukutati. Boliivia rahvaarv on 10,67 miljonit (2013).
Boliivia on nime saanud Simón Bolívari järgi. Peamised keeled on hispaania ja kechua, kuid on ka teisi keeli.
Lühifaktid ja asukoht
- Asukoht: sise- või rannikuta riik Lõuna-Ameerika keskosas, piirneb Brasiilia, Paraguay, Argentiina, Peruu ja Tšiiliga.
- Pindala: ligikaudu 1 098 581 km² (üks suuremaid riike kogu regioonis).
- Pealinnad: Sucre on põhiseaduslik (konstitutsiooniline) pealinn ja koht, kus asub kõrgeim kohus; La Paz on valitsuse ja administratsiooni asukoht (tõeline istuv pealinn).
- Rahvaarv: 10,67 miljonit (2013 rahvaloenduse andmed). Uuemad hinnangud viitavad ligikaudu 11–12 miljonile (2020.–2023. a hinnangud), sõltuvalt allikast.
- Valuuta: boliviano (BOB).
- Aeg: UTC−4 (BOT).
- Sõltumatuse kuupäev: 6. august 1825 (nimetatud Simón Bolívari auks).
Geograafia ja loodus
Boliivia maastik on väga mitmekesine: kõrgmäestikud (Andide altiplano), mäeahelikud, vihmametsad Amazonase lõunaosas ning tasandikud ja järved. Kõrgeimad alad paiknevad läänes (Altiplano), kus asuvad ka kuulus Titicaca järv — maailma kõrgeim laevatatav järv — ja suured soolatasandid nagu Salar de Uyuni. Idaosas kulgevad madalamad ja soojemad Amazonase vihmametsad ja savannid.
Ajalugu ja poliitika
Boliivia sai iseseisvuse 1825. aastal ning sai nime Simón Bolívari järgi. 20. sajandil kujunes riigis tugev sotsiaalne liikumine põlisrahvaste ja maaosaluse küsimustes. 2009. aasta põhiseadus muutis riigi ametlikult mitmerahvuseliseks või "plurinational state"’iks, tunnustades põlisrahvaste õigusi ja keeli.
2019. aastal puhkes Boliivias poliitiline kriis, mille käigus lahkus presidendiametist Evo Morales ning ajutiselt sai presidendiks Jeanine Áñez. Hilisematel valimistel (oktoober 2020) võitis presidendivalimised Movimiento al Socialismo (MAS) kandidaat Luis Arce, kes astus ametisse 2020. aasta novembris. Poliitikas on jätkuvalt tugevalt esindatud nii rahvusvahelised kui ka sisemised sotsiaalsed pinged, sh küsimused maaõiguste, loodusvarade kasutuse ja põlisrahvaste õiguste ümber.
Keeled ja rahvastik
Boliivia on etniliselt ja keeleliselt mitmekesine. Põlisrahvad moodustavad suure osa elanikkonnast, olulisemad rühmad on kechua (quechua), aimara (aymara) ja erinevad Amazonase põlisrahvad, aga suures linnas on palju mestiseid ja euroopa päritolu elanikke. Erinevad allikad annavad eri suurusjärgu proportsioonidele: sõltuvalt arvestusest võivad põlisrahva ja mestiso osakaal olla olulised mõlemad.
Põhiseadus (2009) tunnistab ametlikeks keelteks hispaania ja mitmeid põlisrahvaste keeli — kokku on ametlikult tunnustatud üle kolmekümne keele, neist tuntumad on kechua ja aimara. Praktikas kasutatakse hispaania keelt kõige laiemalt avalikus elus, hariduses ja meedias, kuid lähikogukondades ja regionaalses halduses on põlisrahvaste keeled väga olulised.
Majandus ja loodusvarad
Boliivia majandus põhineb osalt põllumajandusel, nafta- ja gaasitööstusel, kaevandamisel ning viimasel ajal tähtsust kogunud turismil. Riigil on suured maavarad — sealhulgas nafta ja maagaas ning metallid nagu hõbe, tina ja kroom. Eriliselt tähelepanu pälvib Salar de Uyuni, kus on maailma ühed suurimad litiumivarud, mida nähakse strateegiliselt olulise ressursina akutootmise tarbeks.
Majanduse väljakutsed hõlmavad infrastruktuuri arendamist, ebavõrdsuse vähendamist ja sõltuvuse leevendamist loodusvarade ekspordist.
Haldusjaotus ja suurlinnad
Boliivia on jagatud üheksaks departemanguks (osariigiks): La Paz, Santa Cruz, Cochabamba, Oruro, Potosí, Chuquisaca, Tarija, Beni ja Pando. Suurim ja kiiresti kasvav linn on Santa Cruz de la Sierra — oluline majandus- ja ärikeskus. Teised tähtsad linnad on La Paz, Sucre ja Cochabamba.
Kultuur ja usund
Kultuuriline mitmekesisus peegeldub muusikas, tantsus, käsitöös ja rituaalides, kus segunevad põlisrahvaste traditsioonid ja hispaania pärand. Uskumuselt on enamik elanikkonnast kristlased (peamiselt roomakatoliiklased), kuid on märgatav kasv evangeelsetel ja traditsioonilistel uskumustel seonduvatel praktikatel.
Praktilised märkused ja välisühendused
- Boliivia on maismaariik ilma otsese väljapääsuta merele; selle ajalooline pretensioon Vaikse ookeani rannikule on olnud diplomaatiliselt tähtis teema (Ecuadori ja Tšiiliga seonduvad piirivaidlused ja ajalugu).
- Turismituntud sihid: Salar de Uyuni, Titicaca järv, ajaloolised kaevanduslinnad (Potosí), Amazonase vihmametsad ja kultuurisündmused.
- Külastajatele on soovitatav arvestada kõrgeimate piirkondadega seonduva kõrgusega (alto- või kõrgmäestik), nõuetekohase aklimatiseerumise ning tervisekaitsega.
Kui soovite, võin lisada konkreetsemaid statistilisi andmeid (nt värske rahvastiku- või SKP-hinnangud), kaardi või lühikese ülevaate iga departemangu kohta.
