Evo Morales — Boliivia president 2006–2019 ja MAS-i asutaja

Evo Morales — Boliivia esimene kultuuriliselt põlisrahvaste president ja MAS-i asutaja; teekond kokakasvatajast 2006–2019 presidendiks, poliitika, reformid ja vastuolud.

Juan Evo Morales Ayma (sündinud 26. oktoobril 1959) oli Boliivia president aastatel 2006–2019. Ta on aymara päritolu ja poliitiliselt vasakpoolne. Morales oli üks poliitilise erakonna "Liikumine sotsialismi poole" (Movimiento al Socialismo, lühendiga MAS) asutajatest ja juhtidest — Movimiento al Socialismo on selle hispaaniakeelne nimi.

Ta astus ametisse 22. jaanuaril 2006. Tema partei rõhutas, et Morales on esimene põliselanik Boliivia presidendi ametikohal, kuigi mõnede hinnangute järgi on tema päritolu olnud segunenud mestišo elementidega. Sellegipoolest peetakse teda oluliseks sümboliks põlisrahvaste kultuurilisele esindatusele riigi juhtimises.

Oruro osariigis sündinud Morales tõusis rahvusvahelisse tähelepanu kokakasvatajate (cocaleros) liidrina — ta juhtis põllumajandurühmitusi ja kaitses kohalikku tava koka närimist, samal ajal rõhutades vajadust võidelda kokaiinitootmise ja -salakaubanduse vastu. Ta valiti 1997. aastal Boliivia kongressi liikmeks ning 2002. aastal aset leidnud presidendivalimistel sai suurema tuntuse, mis aitas tal 2005. aastal võita riigi presidendivalimised.

Valitsemine ja poliitika

Presidendina keskendus Morales mitmele olulisele reformile ja suunale:

• Majanduse ja ressursside rahvusistamine: 2006. aastal viis valitsus läbi nafta- ja gaasibisnise ülevõtmise (renationaliseerimine), mille eesmärk oli kasvatada riigi tulu ja suurendada sotsiaalseid kulutusi.
• Põhiseaduse reform: 2009. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mis muutis riigi nime ametlikult Plurinational State of Bolivia (plurinatsionaalne riik), tunnustas põlisrahvaid ja andis neile suurema poliitilise ja kultuurilise rolli.
• Sotsiaalpoliitika: valitsus tõstis sotsiaalseid programme (toetatavad toetused, pensionid, haridus- ja tervishoiuinvesteeringud), mille abil vähendati vaesust ja suurendati riigi õppust ja tervishoiuteenuste katvust.
• Rahvusvaheline koostöö: Morales lõi tihedamaid suhteid teiste sotsialistlike või vasakpoolsete Liiberaidriikide juhtidega, sealhulgas Rafael Correa, Nestor Kirchner ja mitmed teised Lõuna-Ameerika liidrid ning tõrjus tugevalt USA välispoliitika sekkumist.

Konfliktid ja kriitika

Moralesi valitsemine ei olnud vastuoludeta. Tema vastaste ja kriitikute peamised etteheited hõlmasid:

• Akusatsioonid autoritaarsete kalduvuste ja võimu koondamise kohta — kaebusi esitati seoses kohtusüsteemi, meedia ja valimisasutuste mõjutamisega.
• 2016. aasta rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis oleks võimaldanud tal 2019. aastal uuesti kandideerida — see ettepanek langes rahvahääletusel läbi ning tekitas suurt poliitilist vastasseisu.
• 2017. aasta OAS (riikidevaheliste organisatsioonide) ja kohtuasjadega seotud otsused — Konstitutsioonikohus ning teised institutsioonid lubasid lõpuks Moralesil 2019. aastal kandideerida, mis tekitas veelgi polariseeritust.

2019. aasta valimised ja tagajärjed

20. oktoobril 2019 toimunud valimistel sai Morales presidendivalimiste esimeses voorus teatatud tulemuste kohaselt 47,1% häältest. Valimistulemused vaidlustati ning see põhjustas laialdasi proteste ja rahutusi. 9. novembril 2019 avaldas AmeerikaRiikideOrganisatsioon esialgse auditiaruande, milles viidati võimalikule manipulatsioonile valimistulemuste protsessis. Politsei osa protestidest ja sõjaväe surve viisid lõpuks selleni, et Morales esitas 10. novembril 2019 tagasiastumisavalduse ja lahkus ametist.

Pärast tagasiastumist lahkus Morales esmalt Meksikosse, kus talle anti poliitiline varjupaik, ning hiljem Argentine, kuhu ta kolis 2019. aasta lõpus. Tema tagasitulek Boliviasse toimus alles pärast 2020. aasta oktoobri valimisi, kus tema erakonna kandidaat Luis Arce võitis presidendivalimised; Morales naasis Boliviasse 2020. aasta novembris ja jätkas poliitilist tegevust kui MAS-i mõjukas juht ja nõunik.

Pärand ja tähendus

Evo Moralesi valitsemine tõi kaasa olulisi struktuurseid muutusi Boliivia poliitikas: suurem rõhk põlisrahvaste õigustel, riiklik kontroll loodusvarade üle ja tugevamad sotsiaalsed programmid, mis aitasid vähendada vaesust. Samas jäid ta pärandisse ka sügavad jagunemised ühiskonnas, vaidlused demokraatlike normide ja valitsuse piirangute üle ning püsivad arutelud tema reeglina toonud positiivsete majanduslike muutuste ja poliitiliste riskide tasakaalu üle.

Lisamärkus: Morales on jätkuvalt oluline tegelane Boliivia poliitikas ning tema esindatud ideoloogiline liin ja MAS-i struktuur mõjutavad riigi poliitilist maastikku ka pärast tema ametiaega.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Boliivia president aastatel 2006-2019?

K: Millal ta sündis?

K: Mis rahvusest ta on?

K: Millist poliitilist ideoloogiat ta järgib?

K: Millise poliitilise partei ta asutas ja mida ta juhtis?

Otsing