Myxobacteria
Müksobakterid ("lima-bakterid") on bakterite rühm, mis tavaliselt elavad mullas. Nad toituvad lahustumatutest orgaanilistest ainetest. Võrreldes teiste bakteritega on neil väga suur genoom. Müksobakterid kuuluvad proteobakterite delta gruppi, mis on suur gramnegatiivsete vormide rühm.
Müksobakterid liiguvad pinnal libisemise teel. Nad liiguvad parvedena, kus paljusid rakke hoiavad koos rakkudevahelised molekulaarsed signaalid. Parv toodab rakuväliseid ensüüme toidu seedimiseks. See suurendab toitumise tõhusust.
Elutsükkel
Kui toitaineid napib, koonduvad müksobakterirakud viljakehadeks. Need viljakehad on sõltuvalt liigist erineva kuju ja värvusega.
Viljakehade sees arenevad rakud paksude rakuseintega ümarateks müksosporideks. Need müksosporid, nagu ka teiste organismide spoorid, jäävad ellu, kuni toitainete hulk suureneb. Siis algab rakkude kasv uuesti, kusjuures tegemist on müksobakterite rühma (parve), mitte ainult üksikute rakkudega. Sarnased elutsüklid on välja kujunenud ka amööbade seas, mida nimetatakse rakulisteks limasussideks.
Kasutab
Müksobakterid toodavad mitmeid biomeditsiiniliselt ja tööstuslikult kasulikke kemikaale, näiteks antibiootikume, ja ekspordivad neid kemikaale rakust väljapoole. Mõnda müksobakterit kasutatakse arengu uurimisel mudelorganismidena. Molekulaarsel tasandil reguleerib viljakeha arengu algust Pxr sRNA.
