Libedad hallitusseened ehk limamoodustised on mitmesugused eosedeta organismid, keda tavapäraselt kohtab vihmametsade põrandal, lagunevate puutüvede ja muude niiskete elupaikade pinnal üle maailma. Nad liiguvad voolava või lainejaotusega massina või üksikute amööbilaadsete rakkudena ja otsivad toitu, liikumist ning paljunemist regulaarselt muutes oma kuju ja organiseeritust. Paljud liigid levitavad taimede sarnaselt eoseid, millest võivad hiljem kasvada uued limasambad.

Mis nad on ja kuidas neid on liigitatud

Limamoodustised ei moodusta ühtset evolutsioonilist haru: tegu ei ole monofüleetilise rühmaga. Sõltuvalt taksonoomilisest käsitlusest on need paigutatud mitmesse eri füllisse või rühma, sest sarnase eluviisi on tekkinud sõltumatult erinevates sugukondades. Neil on nii seenede kui ka algloomade tunnuseid — selle hübriidse olemuse ja keerukate elutsüklite esimesena märkis ja kirjeldas 1858. aastal Anton de Bary.

Morfoloogia ja elutsükkel

Nende elu on sageli jagatud kahte põhijoonesse staadiumi: üksikute rakkude faas ja mitmetuumaline (või aggregeerunud) hulkrakne faas. Üksikud rakud on amööboidsed (amööbilaadsed) ja enamasti haploidsed — nende rakkudel on üks kromosoomikomplekt, sarnaselt meie sugurakkudele (sugurakud). Nad liiguvad ja toituvad fagotsütoosiga ning süüakse peamiselt baktereid ja lahtiseid toiduosakesi, kasutades selleks fagotsütoosimise teel.

Kui tingimused on soodsad ja kaks sobivat amööbi kokku satuvad, võib toimuda rakkude ühinemine: tekib mitmetuumaline, ühe kattega mass ehk plasmodium. See staadium on tüüpiline näiteks plasmodiaalsele rühmale ja on sageli diploidne. Plasmodium võib laiuda suure ala ulatuses, liikudes ja seedides bakteriaalset materjali.

Kui toit või teised ressursid vähenevad, võtab plasmoodium vastu paljuneva käitumise: see läbib meioosi, moodustades haploidseid rakke, mis seejärel diferentseeruvad ja tekib struktuur, mida nimetatakse sageli sporangiumiks või muuks sporangiumilaadsest puhastuselemendist. Sealt vabanevad eoseid — need võivad püsida keskkonnas ja levitada liiki tuule, vee või metslooma abil.

Agregatsioon ja kommunikatsioon

Mõned limamoodustised elavad suurema osa ajast üksikute rakkudena, kuid kokku kogunemisel reageerivad nad keemilisele signaalile (näiteks Dictyostelium-liikidel tuntud cAMP signaal). Signaal käivitab aggregatsiooni, mille järel moodustub ajutine hulkrakkne organism (nn „slug” või pseudoplasmodium), mis liigub ja lõpuks diferentseerub viljakehaks, mis toodab eoseid. See näitab, et nad võivad olla nii ainuraksed kui ka hulkraksed.

Erinevad elutüübid

Limamoodustiste hulka kuuluvad nii plasmodiaalsed (mitmetuumalised) limad kui ka rakkude agregatsiooni kaudu viljakehi moodustavad nn. „cellular slime molds”. Mõned rühmad on hästi uuritud mudelorganismideks (nt Dictyostelium discoideum), mida kasutatakse rakkude kommunikatsiooni, arengu ja liikumise uurimiseks.

Ökoloogiline roll ja tähtsus

Limamoodustised mängivad olulist rolli lagunenud orgaanilise aine ja mikroobse biomassi ringluses — nad söövad baktereid ja aitavad lagundada mulla orgaanilist materjali. Nende sporad ja viljakehad aitavad eoste levikul; eoste vastupidavus võimaldab liikidel üle elada keerulisi keskkonnatingimusi.

Oluline kokkuvõte

  • Limamoodustised on mitmekesised eluvormid, kellel on nii ainurakselised kui ka hulkrakselised etapid.
  • Paljud liigid annavad eoseid (eoseid), mis tagavad leviku ja vastupidavuse.
  • Nende eluviis ja keerukad elutsüklid on tekkinud mitu korda eri taksonites, mistõttu nad ei moodusta ühte pulmüütilist rühma.
  • Limamoodustised on ökoloogiliselt olulised mikroorganismide kontrollis ja orgaanilise aine lagundamises ning pakuvad väärtuslikke mudeleid teadusuuringuteks.