Libedad hallitusseened

Libedad hallitusseened ehk limamoodustised on eluvormid, mis elavad vihmametsade põrandal ja paljudes muudes maailma piirkondades. Nad libisevad üle maapinna ja langenud puutüvede toitu otsides. Nad levitavad taimede sarnaselt eoseid, millest kasvavad uued limasambad.

Nad on eluviis või eluvorm, mis on arenenud mitmeid kordi. Kuna nad ei ole monofüleetiline rühm, on nad jaotatud mitmesse erinevasse füllisse. Neil on mõned seenede ja mõned algloomade tunnused. Seda käsitles 1858. aastal Anton de Bary.

Nad veedavad osa oma elust isoleeritud rakkudena, kuid tulevad kokku, kui keemiline signaal vallandub. Seejärel moodustavad nad koos mitmerakulise organismi, mis paljuneb ja toodab eoseid. Seega on nad nii ainuraksed kui ka hulkraksed. See ei ole veel kõik: mitmerakkuline vorm kaotab oma rakuseinad ja muutub süntsüütiks. See on organism, millel on palju tuumasid, kuid vähe või üldse mitte rakuseinu.

Üksikud rakud on amööboidsed (amööbilaadsed) ja haploidsed (üks kromosoomikomplekt, nagu meie sugurakud). Mitmetuumalist staadiumit nimetatakse plasmodiumiks. See on diploidne, moodustub amööboidsete rakkude paaride ühinemisel. Ta saab toitu bakterite ja toiduosakeste fagotsütoosimise teel.

Kui toiduvarud vähenevad, moodustab plasmoodium meioosi teel haploidseid rakke, mis moodustavad spooride aluse. Spoorid säilivad ja seejärel levivad sporangiumilaadsest struktuurist. See elutsükkel on tüüpiline Mycetozoa-nimelisele põhirühmale.

Slime hallituse

Märgast paberist prügikastist välja kasvav limaskesti

Šotimaa limaskesta Stemonitis fusca.

Slime hallituse söömine klambriseene

See on Comatricha nigra viljakeha. See ei ole seen, vaid Amoebozoani limaskesta.

Slime mold Trichia varia

Taksonoomia

Kaasaegne molekulaarbioloogia on järjestusanalüüsi abil näidanud, et limasambad ei ole monofüleetiline rühm. Kunagi peeti neid seenteks, kuid nüüdseks on nad jagunenud kolmeks eri rühmaks, millest ükski ei ole seen. Nad on vormtakson, mis on kokku pandud, sest neil on mõned ühised tunnused. Rühmadevahelised seosed ei ole veel arusaadavad.

Bikont

Bikonts on kahe lipukesega eukarüootne rakk. On olemas kolm rühma, mis on iseseisvalt välja arenenud limaskesti kujul.

Acrasidae: limasamblikud, mis kuuluvad ülerühma Excavata.
Labyrinthulomycetes: limaneedid, mis kuuluvad supergruppi Chromalveolata. Nad on merelised ja moodustavad labürinditaolised toruvõrgud, milles võivad liikuda pseudopoodideta amööbid.
Phytomyxea: parasiitilised protistid, mis kuuluvad ülerühma Rhizaria. Nad moodustavad ka rohkem kui ühe tuumaga rakke ja on taimede siseparasiidid (nt kapsaste klubijuurtõbi).

Amoebozoa

Mütsikloomad kuuluvad Amoebozoa supergruppi ja nende hulka kuuluvad:

Myxogastria: süntsiaalsed või plasmodiaalsed limasussid, kõige sagedamini esinevad. Tavaline limasent, mis moodustab mädanevatele palkidele pisikesi pruune kobaraid, on Stemonitis. Teine vorm, mis elab mädanevates palkides ja mida kasutatakse sageli teadusuuringutes, on Physarum polycephalum. Tüvedel on see kuni paari meetri suurune kollastest niitidest koosnev limane võrk. Fuligo moodustab mullas kollaseid koorikuid.
Dictyosteliida: ainuraksed limasussid ehk diktüosteliidid. Dictyosteliida, rakulised limasussid, on plasmodiaalsete limasussidega kaugel suguluses ja nende eluviis on väga erinev. Nende amööbid ei moodusta suuri koenotsüüte ja jäävad individuaalseks. Nad elavad sarnastes elupaikades ja toituvad mikroorganismidest. Kui toit saab otsa ja nad on valmis sporangiaid moodustama, teevad nad midagi kardinaalselt erinevat. Nad vabastavad keskkonda signaalmolekule, mille abil nad leiavad üksteist ja moodustavad parve. Seejärel ühinevad need amööbid tillukeseks mitmerakuliseks tigedaks koordineeritud olendiks, mis roomab avatud valgustatud kohale ja kasvab viljakehaks. Mõned amööbid muutuvad spoorideks, et alustada järgmist põlvkonda, kuid mõned amööbid ohverdavad end surnud varrega, tõstes spoorid õhku.
Protosteliidid. Protosteliidid on kahe eelneva rühma vahepealsete tunnustega, kuid nad on palju väiksemad ja nende viljakehad moodustavad vaid ühe või mõne eose.

Opisthokont

Fonticula on rakuline limauss, mis moodustab vulkaanikujulise viljakeha. Fonticula ei ole tihedalt seotud ei Dictyosteliida ega Acrasidae sugukonnaga. Ühe 2009. aasta uurimuse kohaselt on ta suguluses Nuclearia'ga, mis omakorda on seotud seentega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on libauudised?

V: Slime molds ehk lima hallitusseened on eluvormid, mis elavad vihmametsades ja paljudes muudes maailma piirkondades. Nad libisevad üle maapinna ja langenud puutüvede toitu otsides.

K: Kuidas nad paljunevad?

V: Limamoodulid levitavad taimede kombel eoseid, mis kasvavad uuteks limamooduliteks. Nad moodustavad ka mitmerakulise organismi, mis paljuneb ja toodab eoseid, kui keemiline signaal vallandub.

K: Millised omadused neil on?

V: Limamoodustajatel on mõned seente ja mõned algloomade tunnused. Üksikud rakud on amööboidsed (amööbilaadsed) ja haploidsed (üks kromosoomikomplekt, nagu meie sugurakud). Mitmetuumalist staadiumi nimetatakse plasmoodiumiks, mis on diploidne, moodustub amööboidsete rakkude paaride ühinemisel.

K: Kes arutas seda eluvormi esimesena?

V: Anton de Bary arutas seda eluvormi 1858. aastal.

K: Kuidas saab plasmoodium toitu?

V: Plasmoodium saab toitu bakterite ja toiduosakeste fagotsütoosimise teel.

K: Mis juhtub, kui toiduvarud vähenevad?

V: Kui toiduvarud vähenevad, moodustab plasmoodium meioosi teel haploidseid rakke, millest moodustuvad eosed, mida säilitatakse ja mis seejärel levivad sporangiumilaadsest struktuurist.

K: Millisesse rühma kuulub see elutsükkel?

V: See elutsükkel kuulub põhirühma nimega Mycetozoa.