Diktüosteliidid (Dictyostelium) — rakkulised limasussid, elutsükkel ja mudelorganism
Diktüosteliidid (Dictyostelium) — rakkulised limasussid: elutsükkel, sotsiaalne käitumine ja mudelorganism molekulaarbioloogias ning geneetikas. Uuri sporokarpi ja rakkude suhtlust.
Diktüosteliidid on rakuliste limasusside ehk "sotsiaalsete amööbide" rühm. Nad on väga ebatavalised eukarüootsed organismid: suurema osa oma elust eksisteerivad nad iseseisvate rakkudena, kuid hädaolukorras kogunevad rakkudest ühendid ja arenevad kokku mitmerakulise viljakehaks. Viljakeha toodab kaitsvate seintega eoseid, mis võivad püsida inaktiivsetena kuni tingimused paranevad ja neist arenevad uued amööbrid. Seetõttu võib neid liigiti pidada nii ühe- kui ka mitmerakulisteks organismideks.
Eraldiseisvate amööbidena toituvad ja jagunevad nad tavalises keskkonnas. Enamasti söövad nad mullabaktereid. Kui toiduvarud otsa saavad, hakkavad nad spetsiaalse keemilise signalisatsiooni kaudu kokku kogunema ja moodustavad vahel liikuva, tigude sarnaseks nimetatud "lutsu" ehk rändava agregatsiooni. Lutsu põhilisel teljel on selgelt eristuv ees- ja tagakülg, see liigub valguse ja temperatuuri mõjutusel ning suudab orienteeruda keemiliste aistingute järgi. Õigetes tingimustes muutub see lutsu lõpuks sporokarpiks (viljakehaks): varre otsas asub üks või mitu eosekoda ehk spooripalli, mis sisaldavad kaitstud eoseid. Need eosed on inaktiivsed rakud, mida kaitsevad paksud rakuseinad — hiljem, sobivatel tingimustel, võivad neist areneda uued amööbrakud.
Dictyostelium on kasutatud mudelorganismina molekulaarbioloogias ja geneetikas. Seda uuritakse rakkude vahelise suhtluse, diferentseerumise ja programmeeritud rakusurma näitena. Uuringud pakuvad teavet ka soliidsuse, koostöö ja "pettuse" evolutsioonist ning raku liikumise ja keemotaksise mehhanismidest. Dictyostelium'ga seotud andmed, geeniteave ja laboriproto-kollid on koondatud avalikult kättesaadavasse andmebaasi dictyBase.
Elutsükkel lühemalt
- Iseseisvad amööbrakud kasvavad ja jagunevad, söödes baktereid.
- Toidupuuduse korral vabastavad nad ja reageerivad tsüklilisele signaalmolekulile (tsüklilisele AMP-ile, cAMP), mis kutsub kokku teised rakud.
- Rakkude kogunemine viib streaming- ja agregatsioonifaasi, mille järel tekib liikuva lutsu (slug) kujunemine.
- Lutsu võib rännata mõnda sobivasse kohta, kus toimub "culmination" — lõplik diferentseerumine viljakehaks (sporokarpiks).
- Viljakeha varre rakud tavaliselt surevad ja moodustavad tugeva varre (alakandjad), ülejäänud rakud diferentseeruvad eosteks (spoorideks), mis talitavad uue põlvkonna algusena.
Kommunikatsioon ja agregatsioon
Dictyostelium rakkude vahelise suhtluse keskne osa on cAMP‑i signaalilaine: näljas rakk hakkab perioodiliselt eritama cAMPi, millele teised rakud reageerivad keemotaksisega (liikuva suuna muutmine cAMP gradientide järgi). Need laineid meenutavad signaalid aitavad rakkudel koordineeritult kokku voolata ja moodustada mustreid (näiteks "vortex" ja triibud), mis lõppkokkuvõttes koonduvad agregaatideks.
Rakuline diferentseerumine ja programmeeritud rakkude surm
Agregaadis eristuvad vähemalt kaks põhirakke: prestalk‑rakud, mis annavad varre rakke ja tavaliselt surevad viljakeha moodustamise käigus, ning prespore‑rakud, mis arenevad eosteks. See jagunemine on osaliselt määratud rakulise ajaloo ja signaalide kombinatsiooniga ning on oluline näide rakkude eri rollidest ja koostööst — mõningal määral ka eneseohverdusest, sest varre rakud enamasti ei paljune edasi.
Mudelorganism ja uurimismeetodid
Dictyostelium on mugav mudel paljudel põhjustel: kiire elutsükkel, lihtsad kultiveerimistingimused, võimalik geenide sihipärane muutmine (mutatsioonid, geenide sisselülitamine või märgistamine fluoresentsvalkudega), ning hea sobivus reaalajas mikroskoopia jaoks. Dictyostelium discoideum genoom avaldati ja süstemaatiline geneetiline töö on arengut väga toonud — see organism on andnud uusi vaatenurki raku liikumise, tsellulaarsete signaalteede, raku rütmi ja programmeeritud rakusurma uurimiseks.
Olulised liigid ja levik
Kõige paremini uuritud liik on Dictyostelium discoideum, kuid diktüosteliidide hulka kuulub palju mitmesuguseid liike, mis elavad peamiselt niiskes mullas ja lehealuses elupaigas üle kogu maailma. Nad on olulised mikroobikolooniate reguleerijad ja osa pinnase ökosüsteemist.
Peamised uurimistulemused ja teemad
- Keemotaksise ja raku liikumise mehhanismid (aitsavad mõista ka inimrakkude suunda otsivaid protsesse)
- Raku‑raku kommunikatsioon ja signaalilainete modelleerimine
- Diferentseerumine ja koe moodustumine lihtsas süsteemis
- Sotsiaalne evolutsioon: koostöö ja "petmise" (cheating) strateegiad agregaatides
- Rakuline programmeeritud surm ja autofaagia seosed arenguga
Ressursid
Lisateavet, geneetilisi andmeid ja töövahendeid leiab spetsialiseeritud andmebaasist dictyBase ning teaduskirjandusest, kus on palju juhendeid kultiveerimiseks, mutante ja molekulaarbioloogia meetodeid Dictyostelium'iga töötamiseks.

Dictyostelium'i petri tassi

Dictyosteliumi elutsükkel
Agregatsioon Dictyosteliumis
Amööbide koondumine sõltub signaalmolekulist. Üks rakk, koloonia asutaja, hakkab stressi korral signaali eritama. Teised rakud avastavad signaali ja reageerivad sellele kahel viisil:
- Amööbe liigub signaali suunas.
- Amööbe eritab rohkem signaali.
Selle tulemusena edastatakse signaal läbi lähedal asuva amööbipopulatsiooni. Nad liiguvad suurima signaalikontsentratsiooniga piirkonda.
Genoom
Dictyostelium discoideum'i kogu genoom avaldati 2005. aastal ajakirjas Nature. Haploidne genoom sisaldab umbes 12 500 geeni kuuel kromosoomil. Võrdluseks: inimese diploidse genoomi puhul on 23 kromosoomipaaril 20 000-25 000 geeni (kaks korda esindatud).
Seksuaalne paljunemine
Suguline areng võib toimuda, kui amööboidsed rakud on ilma bakteriaalse toiduvarustuseta ja pimedas.
Paaritumine algab gametogeneesiga. Seejuures tekivad väikesed, liikuvad sugurakud, mis ühinevad ja moodustavad väikese kahe tuumaga raku. Seejärel suureneb binukleaadi raku maht, et tekiks hiiglaslik binukleaarne rakk. Kasvamise käigus tuumad paisuvad ja sulanduvad, moodustades seejärel tõelise diploidse zügaadi hiigelraku. Selle toimumise ajal toimuvad amööbid kemotaksis hiidraku pinna suunas. Zügootne hiidrakk neelab ümbritsevaid amööbe ja seedib neid. Seejärel moodustab zügoot makrotsüsti, mis jääb mõneks ajaks seisma, enne kui toimub idanemine. Kui makrotsüst idaneb, vabastab see palju haploidseid amööboidseid rakke.
Klassifikatsioon
Dictyostelium discoideum avastati esmakordselt 1935. aastal Põhja-Carolina metsas, esialgu liigitati see "madalamate seente" alla ja hiljem Protista ja Fungi kuningriiki. 1990. aastateks aktsepteeris enamik teadlasi praegust klassifikatsiooni.
Amoebozoaid peetakse nüüdseks eraldi kuningriigi tasandi klade'iks, mis on tihedamalt seotud nii loomade kui ka seentega kui taimedega.
Legionella mudelorganism
Dictyosteliumil on makrofaagidega palju ühiseid molekulaarseid omadusi. Makrofaagid on Legionella peremeesorganismid. D. discoideum'i tsütoskeleti koostis on sarnane imetajate rakkude omaga. Sama kehtib ka nende komponentide poolt juhitavate protsesside kohta, nagu fagotsütoos, membraanide liikumine, endotsüütiline transiit ja vesiklite sorteerimine. Nagu leukotsüütidel, on ka D. discoideumil kemotaksis. Seega on D. discoideum sobiv mudelisüsteem, et näha peremeesraku faktorite mõju Legionella infektsiooni ajal.
Küsimused ja vastused
K: Millised on diktüosteloidid?
V: Diktüosteliidid on rakuliste limasusside ehk "sotsiaalsete amööbide" rühm.
K: Kuidas dictyosteliidid paljunevad?
V: Karmidel aegadel tulevad dictyosteliidid kokku, et paljuneda viljakehana, mis toodab kaitsvate seintega eoseid.
K: Kas dictyosteliidid on ainuraksed või hulkraksed organismid?
V: Diktüosteliidid on nii ühe- kui ka mitmerakulised. Suurema osa oma elust elavad nad eraldi rakkudena ja seejärel ühinevad, et paljuneda mitmerakulise viljakehana.
K: Mida söövad diktüosteliidid?
V: Diktüosteliidid söövad peamiselt mullabaktereid.
K: Mis juhtub, kui diktüosteliidide toiduvarud lõppevad?
V: Kui toiduvarud saavad otsa, koonduvad dictyosteliidid mingiks lutsu sarnaseks olevuseks, mis suudab reageerida valguse ja temperatuuri erinevustele ning liikuda.
K: Mis on sporokarp?
V: Sporokarp on viljakeha, mis hoiab endas ühte või mitut spooripalli. Need spoorid on mitteaktiivsed rakud, mida kaitsevad kõvad rakuseinad ja millest saavad uued amööbid, kui on võimalik saada toitu.
K: Kuidas uuritakse dictyostelium'i?
V: Dictyosteliumi on kasutatud mudelorganismina molekulaarbioloogias ja geneetikas, eriti rakkude kommunikatsiooni, diferentseerumise ja programmeeritud rakusurma (apoptoosi) näitena. Dictyosteliumiga seotud uuringud on kättesaadavad Internetis aadressil dictyBase.
Otsige