Makrofaagid
Makrofaagid on kudedes olevad valged verelibled, mis tekivad monotsüütide diferentseerumisel.
Monotsüüdid ja makrofaagid on fagotsüüdid, mis toimivad üldise immuunsuse raames. Nad käivitavad ka selgroogsete loomade spetsiifilisi kaitsemehhanisme (adaptiivne immuunsus).
Nende ülesanne on fagotsütoosida (neelata ja seejärel seedida) rakujäätmeid ja patogeene kas statsionaarsete või liikuvate rakkudena. Samuti stimuleerivad nad lümfotsüüte ja teisi immuunrakke, et nad reageeriksid patogeenile,
Patogeeni neelava makrofaagi sammud: a. Neelamine fagotsütoosi teel, moodustub fagosoom. b. Lüsosoomide ühinemine fagosoomiga; patogeen lagundatakse ensüümide abil. c. Jäätmematerjal väljutatakse või assimileeritakse (viimast ei ole pildil kujutatud). Osad: 1. Patogeenid 2. Fagosoom 3. Lüsosoomid 4. Jäätmematerjal 5. Tsütoplasma 6. Rakumembraan
Elutsükkel
Kui monotsüüt siseneb kahjustatud kudedesse veresoone seina kaudu, muutub ta makrofaagiks. Monotsüüte meelitavad kahjustatud kohta keemilised ained, mida käivitavad mitmesugused stiimulid. Mõnes kohas, näiteks munandis, on näidatud, et makrofaagid asustavad elundit proliferatsiooni teel.
Erinevalt lühikese elueaga neutrofiilidest säilivad makrofaagid organismis kauem, kuni mitu kuud.
