Monotsüüt

Monotsüüdid on teatud tüüpi valged verelibled, mis on osa inimkeha immuunsüsteemist. Tavaliselt tuvastatakse neid värvitud määretes nende suurte kahelabiliste tuumade järgi. Nad on teatud tüüpi reservrakud, mis muutuvad makrofaagideks ja immuunsüsteemi abirakkudeks, mida nimetatakse dendriitrakkudeks.

Monotsüüdid töötavad immuunsüsteemis kahel kiirusel:

Residentide makrofaagide ja dendriitrakkude järkjärguline täiendamine normaalsetes tingimustes ja
Liigub kiiresti (~ 8-12 tundi) nakatunud kudedesse vastusena põletikusignaalidele. Seal jagunevad ja diferentseeruvad nad makrofaagideks ja dendriitrakudeks, et tekitada immuunvastust.

Pool kõigist monotsüütidest ladustatakse reservina põrnas; ülejäänud on ringluses või kudedes.

Monotsüüt valgusmikroskoobi all (40x) perifeersest vereproovist, mida ümbritsevad punalibled.

Füsioloogia

Monotsüüte toodetakse luuüdis tüvirakkude eelkäijatest, mida nimetatakse monoblastideks. Monotsüüdid ringlevad vereringes umbes üks kuni kolm päeva ja liiguvad seejärel tavaliselt kogu keha kudedesse. Nad moodustavad kolm kuni kaheksa protsenti vere leukotsüütidest.

Vereringest kudedesse rändavad monotsüüdid diferentseeruvad seejärel makrofaagideks või dendriitrakkudeks, mis jäävad seejärel kudedesse. Makrofaagid vastutavad kudede kaitsmise eest võõraste ainete eest. Need on rakud, millel on suur sile tuum, suur tsütoplasma pindala ja palju sisemisi vesikleid võõrkehi võõraste ainete töötlemiseks.

Monotsüüdid ja nende makrofaagide ja dendriitrakkude järglased täidavad immuunsüsteemis kolme peamist funktsiooni. Need on fagotsütoos, antigeeni esitlemine ja tsütokiinide tootmine.

Fagotsütoos on mikroobide ja osakeste vastuvõtmine, millele järgneb nende materjalide seedimine ja hävitamine. Monotsüüdid on samuti võimelised tapma nakatunud peremeesrakke antikehade abil.
Mikroobifragmendid, mis jäävad pärast sellist seedimist alles, võivad olla antigeenideks. Seda protsessi nimetatakse antigeeni esitluseks ja see viib T-lümfotsüütide aktiveerumiseni. Need tekitavad spetsiifilise immuunvastuse antigeeni vastu.
Teised mikroobiproduktid võivad otseselt aktiveerida monotsüüte ja see toob kaasa põletikupõhiste tsütokiinide tootmise.

Monotsüüdid

Küsimused ja vastused

K: Mis on monotsüüdid?

V: Monotsüüdid on teatud tüüpi valged verelibled, mis on osa organismi immuunsüsteemist.

K: Kuidas saab monotsüüte tuvastada?

V: Monotsüüte saab värvitud määretes tuvastada nende suurte kahelabiliste tuumade järgi.

K: Milleks muutuvad monotsüüdid?

V: Monotsüüdid muutuvad makrofaagideks ja immuunsüsteemi abirakkudeks, mida nimetatakse dendriitrakkudeks.

K: Millised on kaks kiirust, millega monotsüüdid töötavad immuunsüsteemis?

V: Monotsüüdid töötavad immuunsüsteemis kahel kiirusel: normaaltingimustes täiendavad nad järk-järgult residentseid makrofaage ja dendriitseid rakke ning vastuseks põletikusignaalidele liiguvad nad kiiresti (~8-12 tundi) nakatunud kudedesse.

K: Mida teevad monotsüüdid, kui nad jõuavad nakatunud kudedesse?

V: Nakatunud kudedesse jõudes jagunevad monotsüüdid ja diferentseeruvad makrofaagideks ja dendriitrakkudeks, et tekitada immuunvastust.

K: Kus ladustatakse pooled monotsüüdid?

V: Pool kõigist monotsüütidest ladustatakse reservina põrnas.

K: Kus asuvad ülejäänud monotsüüdid?

V: Ülejäänud monotsüüdid on ringluses või kudedes.