Dendriitrakk
Dendriitrakud (DC) on imetajate immuunsüsteemi kuuluvad valged verelibled. Nad töötlevad patogeenide antigeenimaterjali ja paigutavad selle oma pinnale. Seal puutub see kokku teiste immuunsüsteemi rakkudega. Seega on dendriitrakud antigeeni esitavad rakud. Nad tegutsevad sõnumitoojatena kaasasündinud ja adaptiivse immuunsüsteemi vahel.
Dendriitrakud on olemas kudedes, mis puutuvad kokku väliskeskkonnaga. Nendeks kudedeks on nahk ning nina, kopsude, mao ja soolestiku sisekestad. Neid võib ebaküpses olekus leida ka veres.
Dendriitraku
Noored hambumuslased
Dedriitilised rakud arenevad monotsüütidest, valgelistest verelibledest, mis ringlevad organismis. Sõltuvalt signaalist muutuvad monotsüüdid kas dendriitrakudeks või makrofaagideks. Monotsüüdid moodustuvad luuüdi tüvirakkudest.
Ebaküpsed dendriitrakud uurivad pidevalt oma ümbrust patogeenide, näiteks viiruste ja bakterite suhtes. Seda tehakse mustrituvastuse retseptorite (PRR), näiteks tollilaadsete retseptorite (TLR) kaudu.
Nad söövad patogeene ja lagundavad nende valgud väikesteks tükkideks ning paigutavad need fragmendid MHC-molekulide abil oma rakupinnale. Pärast aktiveerimist liiguvad need rakud lümfisõlmedesse ja muutuvad küpseks. Nad lülitavad sisse rakupinna retseptorid, mis aktiveerivad T- ja B-rakke, et alustada ja kujundada adaptiivset immuunvastust.
Ajalugu
Dendriitrakke kirjeldas esmakordselt Paul Langerhans (Langerhansi rakud) 19. sajandi lõpus. Kuid alles 1973. aastal andsid Ralph Steinman ja Zanvil Cohn neile nime "dendriitrakud". Dendriitrakkude keskse rolli avastamise eest adaptiivses immuunvastuses pälvis Steinman 2007. aastal Albert Laskeri auhinna ja 2011. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia.
Küsimused ja vastused
K: Mis on dendriitrakud?
V: Dendriitrakud on imetajate immuunsüsteemi osaks olevad valged verelibled.
K: Milline on dendriitrakkude roll?
V: Dendriitrakud töötlevad patogeenide antigeenimaterjali ja panevad selle oma pinnale, tegutsedes antigeeni esitlevatena rakkudena, ning nad tegutsevad sõnumitoojatena kaasasündinud ja adaptiivse immuunsüsteemi vahel.
K: Kus leidub organismis dendriitrakke?
V: Dendriitrakke leidub väliskeskkonnaga kokkupuutuvates kudedes, näiteks nahas ning nina, kopsude, mao ja soolte sisekestas.
K: Kas dendriitrakke võib leida veres?
V: Jah, dendriitrakke võib leida ebaküpses olekus veres.
K: Mida teevad dendriitrakud antigeenimaterjaliga, mida nad töötlevad?
V: Dendriitrakud asetavad töödeldud antigeenimaterjali oma pinnale, kus see puutub kokku teiste immuunsüsteemi rakkudega.
K: Milline on dendriitrakkude funktsioon immuunsüsteemis?
V: Dendriitrakud toimivad sõnumitoojatena kaasasündinud ja adaptiivse immuunsüsteemi vahel ning esitavad antigeenimaterjali teistele immuunsüsteemi rakkudele.
K: Kuidas aitavad dendriitrakud kaasa immuunvastusele?
V: Esitades antigeenimaterjali teistele immuunsüsteemi rakkudele, hõlbustavad dendriitrakud immuunsüsteemi rakkude aktiveerimist ja aitavad koordineerida immuunvastust.
