Amoebozoa — amööbilaadsed protistid: taksonoomia ja eluviis

Amoebozoa — avasta amööbilaadsete protistide taksonoomia, eluviisid, liigid ja ökoloogiline roll; monofüleetiline klade, tuntud amööbid ja tähtsad mudelorganismid.

Autor: Leandro Alegsa

Amoebozoa on eukarüootide sugukond, mis koosneb amööbataolistest algloomadest. Enamik neist liigub tsütoplasma sisemise voolu teel ja iseloomulikud on nende sõrmikujulised pseudopoodid, mida kasutatakse nii liikumiseks kui ka toidu haaramiseks. Morfoloogiliselt varieeruvad Amoebozoa liikmed väga väikestest üherakulistest organismidest kuni suurte mitmetuumaliste vormideni; mitmetel on rakkudes arenenud vakuoolid, lüüsosoomid ja keerukamad tsütoplasmaatilised organellid.

Taksonoomia ja filogenees

See on suur rühm, kuhu kuulub umbes 2400 kirjeldatud amööboidsete protistide liiki. Enamikus klassifitseerimisskeemides liigitatakse amööbozoa kas protista või protozoa kuningriiki kuuluvaks sugukonnaks. Rahvusvahelise Protistoloogide Seltsi klassifikatsioonis peetakse neid Eukarüootide hulka kuuluvaks "ülerühmaks", mida ei ole täpselt liigitatud traditsioonilistes kõrgemate taksonite raamides.

Sekventsanalüüs ja molekulaarne filogeneetika näitavad, et Amoebozoa on monofüleetiline klade. Enamiku fülogeneetiliste puude järgi on see Opisthokonta sõsarrühm; seega on Amoebozoa ja Opisthokonta tihedalt seotud. See on teine suur klade, mis sisaldab nii seeni kui ka loomi ning umbes 300 liiki ainuraksete protistide hulka. Amoebozoa ja Opisthokonta on mõnikord koondatud kõrgema taseme taksoniks, mida nimetatakse erinevalt Unikonta, Amorphea või Opimoda — nimetused ja täpne piiritlemine sõltuvad kasutatavast süsteemist ja andmekogumist.

Morfoloogia ja liikumine

Amoebozoa liikide peamine liikumisviis on pseudopoodide moodustamine: tsütoplasma voolab välja rakumembraani osadesse, tekitades udulikke või sõrmikujulisi väljaulatuvusi. See võimaldab rakkudel roomata, kinnituda aluspinnale ja haarata toiduosakesi. Enamikul Amoebozoa liikidest puuduvad lipukesed (flagellid) ning üldisemalt ei moodusta nad püsivaid mikrotuubulite toel olevaid struktuure väljaspool mitoosi. Mõnel arhamoebal esineb siiski lipulaevu, mis viitavad sugulisele jaotusele ja varasematele evolutsioonilistele seisunditele.

Toitumine ja ainevahetus

Toitumine toimub tavaliselt fagotsütoosi teel: rakk ümbritseb toiduosakesed, sulgedes need vakuaaridesse, kus nad seeditakse ja toitained imenduvad. Sõltuvalt liigist võivad Amoebozoa olla saprofüüdid (lagundajad), parasiidid (nt mõned Entamoeba liigid) või sümbiootilised partnerid teiste organismidega. Mõned liigid suudavad kasutades fagotsütoosi haarata baktereid, algloomi või orgaanilist setet ning osadel on võime absorbeerida lahustunud toitaineid läbi rakumembraani.

Elutsükkel, kaitserakud ja levik

Kui toitu napib või keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab enamik liike tsüste, mis võivad õhu kaudu kanduda teistesse kohtadesse ja talvituda. Limamoodustajatel nimetatakse neid struktuure spoorideks ning need tekivad varrega struktuuridel, mida nimetatakse viljakehadeks või sporangiateks. Spooride ja tsüstide vastupidavus võimaldab liikidel üle elada kuiva, külma või toiduvaest perioodi ning levida uutesse ökosüsteemidesse.

Mitmerakulised ja limasussid

Amoebozoa hulka kuuluvad ka mütsetozoad ehk limasussid ja sarnased organismid, mis võivad olla mitmetuumalised või mitmerakulised vormid ning on tavaliselt silmaga nähtavad. Limasusside eluviisid varieeruvad: mõned on eraldiseisvad üherakulised, aga stressiolukorras koonduvad nad aggregaatideks ja arenevad keerukateks viljakehadeks, mis toodavad eoseid. Limasusside agregatsioon ja diferentseerumine on tähtis mudelprotsess rakkude suhtlemise ja arengu uurimisel.

Füsioloogilised erisused

Enamikul Amoebozoa liikidest puuduvad püsivad raamistikud, mis põhinevad mikrotuubulitel, mistõttu nende vorm on painduv ja muutlik. Mitoosi käigus tekivad siiski mikrotuubulid ning paljud liigid valmistavad süsivesikutest ja valkudest koosnevaid varjatud struktuure (tsüstid, eosed). Mõned liigid, näiteks teatud limasussid, toodavad sugurakke ja läbivad sugulise rekombinatsiooni faase, mis suurendab geneetilist mitmekesisust.

Ökoloogia ja levik

Enamik Amoebozoa liike on ainuraksed ja levinud muldades, mullavees, vee-elupaikades ja niisketes maismaaökosüsteemides. Nad osalevad olulises rollis orgaanilise aine lagundamisel, mikroobide kontrollimisel (sh bakterite populatsioonide reguleerimisel) ning toitaineringes. Mõned liigid on patogeenid või sümbiontid, mõjutades nii inimesi, loomi kui ka taimi; tuntud näide on lihase- ja soolenakkusi põhjustav Entamoeba.

Meditsiiniline ja majanduslik tähtsus

Mõned Amoebozoa liigid põhjustavad inimeste ja loomade haigusi (nt amööbiaasid), teised aga on kasulikud ökosüsteemide funktsioonidele. Sõltuvalt liigist võivad nad mõjutada ka põllumajandust, kas otse patogeenidena või kaudu mullaviljakuse kujundamise kaudu. Seetõttu on nende bioloogia ja levik tähtis nii meditsiinis kui ka keskkonnahalduses.

Uuringud ja mudelorganismid

Iseloomulikuks uurimisobjektiks ja mudelorganism on Dictyostelium discoideum, mida kasutatakse rakkude signalisatsiooni, liikumise, diferentseerumise ja arenguliste protsesside uurimisel. Dictyostelium on eriti väärtuslik, sest selle agregatsiooni- ja viljakehade moodustumine pakub lihtsat mudelit keerukate rakkudevaheliste interaktsioonide ja organismitasandilise arengu uurimiseks.

Tuntud perekonnad ja liigid

Amoebozoa hõlmab paljusid tuntumaid amööboidseid organisme, nagu Chaos, Entamoeba, Pelomyxa ja perekond Amoeba ise. Need esindavad nii suuri rühmi, mis elavad vees või mullas, kui ka parasiitilisi vorme, mis elavad peremeesorganismides. Liikide morfoloogia, elutsüklid ja ökoloogiline roll võivad nende vahel oluliselt erineda.

Kokkuvõtlikult on Amoebozoa mitmekesine ja evolutsiooniliselt oluline rühm eukarüootidest, mille liikide bioloogiat uuritakse nii põhiteaduslikel kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Nende roll mikrobioloogilistes soojus- ja toitumiseprotsessides, haigustekitajana või mudelorganismina jätab neile erilise koha bioloogilises uurimistöös.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Amoebozoa?


V: Amoebozoa on eukarüootide sugukond, mis koosneb amööbilaadsetest algloomadest. See on seente ja loomade sõsarklood ja sisaldab umbes 2400 kirjeldatud amööboidsete protistide liiki.

K: Kuidas liiguvad amööbioosoidid?


V: Enamik Amoebozoa liigub tsütoplasma sisemise voolu abil, kasutades selleks oma sõrmikutaolisi pseudopoodiaid kui iseloomulikke tunnuseid.

K: Millisesse liigitussüsteemi kuuluvad Amoebozoa?


V: Enamikus klassifitseerimisskeemides liigitatakse Amoebozoa kas Protista või Protozoa kuningriiki. Rahvusvahelise Protistoloogide Seltsi klassifikatsioonis peetakse neid Eukarüootide hulka kuuluvaks "ülerühmaks", mida ei ole liigitatud.

Küsimus: Millised on mõned tavalised näited selles rühmas leiduvatest organismidest?


V: Selles rühmas leiduvate organismide hulka kuuluvad näiteks Chaos, Entamoeba, Pelomyxa ja perekond Amoeba ise. Enamik neist on ainuraksed ja neid võib leida pinnases ja vee-elupaikades. Mõned neist on teiste organismide, sealhulgas mitmete patogeenide sümbiontideks. Siia rühma kuuluvad ka müketosoomid limasambad, mida on tavaliselt võimalik palja silmaga näha, kuna nad on mitmetuumalised või mitmerakkulised ja toodavad eoseid.

K: Kuidas need organismid toituvad?


V: Nende organismide toitumine toimub fagotsütoosi teel, mille käigus rakk ümbritseb toiduosakesi, mis sulgeb need vakuaaridesse, kus need seeditakse ja sealt imenduvad. Kui toidust saab väheks, moodustavad paljud liigid tsüste, mida võib õhu kaudu teistesse kohtadesse kanda; limasusside puhul nimetatakse neid struktuure spoorideks ja need moodustuvad varrega struktuuridel, mida nimetatakse viljakehadeks või sporangiateks.

K: Kas mõnel liikmel on lipukesed?


V: Enamikul liikmetel puuduvad lipikud, kuid mõnel arhamoebal on lipikud, samas kui paljud limasussid toodavad kahelibledilisi sugurakke; üks näide on Dictyostelium discoideum, mis on selle rühma edasise uurimise mudelorganism.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3