Algloomad (protozoad): mis on, omadused, elupaik ja liigid

Algloomad (protozoad): avasta nende omadused, elupaigad ja peamised liigid — mitmekesine maailm vees, mullas, sümbioosides ja parasiitidena; üle 30 000 liigi.

Algloomad on väikesed (kuid mitte lihtsad) organismid. Nad on ainuraksed heterotroofsed eukarüoodid, mis söövad baktereid ja muid toiduallikaid.

Tegemist on vana terminiga ja tänapäeval eelistatakse üldiselt laiemat terminit protist. Siiski kasutatakse sageli mugavuse huvides sõna "protozoa", eriti nooremas hariduses. See on küllaltki mugav kõikehõlmav termin, kuid tegelikult liigitatakse "algloomad" mitmesse erinevasse hõimkonda.

Mõiste on problemaatiline, sest kaasaegsed biokeemilised ja geneetilised meetodid näitavad, et see hõlmab mitmeid üsna erinevaid rakuliike. Neid leidub ainult niisketes või veekeskkondades. Paljud algloomaliigid on sümbiondid, mõned on parasiidid ja mõned on mullabakterite ja vetikate röövloomad. On olemas umbes 30 000 algloomaliiki.

Omadused

• Rakustruktuur: algloomad on eukarüoodid — neil on selgelt eristuv rakutuum ja mitmesugused organellid (nt mitokondrid, toiduvakoolid, kontraktilised vakuoolid jpm).
• Suurus: enamasti üherakulised ja mikroskoopilised, kuid mõningad liigid võivad olla nähtavad palja silmaga.
• Toitumine: enamik on heterotroofsed, toituvad fagotsütoosi või pinotsütoosi teel (imavad või haaravad toiduosakesi), mõned liigid on miksotroofsed ehk kasutavad nii fotosünteesi kui ka söömist.
• Liikumine: liikumiseks kasutatakse pseudopoodiaid (ameebad), ripsmeid (parameediumid) või lipukesi/flagelle (paljud euglena‑sarnased liigid).

Liikumine ja toitumine

Algloomad liiguvad ja toidavad end väga erinevatel viisidel. Mõned näited:

• Ameebad moodustavad pseudopoodiaid ja haaravad saaki fagotsütoosiga.
• Paramecium kasutab ripsmeid, et tekitada veevoolu ja viia toiduosakesed suhu suunatud avausse.
• Euglena liigub ühe lipuga ja võib lisaks organilise aine söömiseks fotosünteesida, kui valgust on.

Paljunemine

• Paljud algloomad paljunevad eelkõige ebaolulise jagunemise (binaarne fissioon) kaudu.
• Mõned liigivad läbi mitmekordse jagunemise või eosed moodustades.
• On ka seksuaalseid ühinemisi või geneetilist vahetust (nt konjugatsioon Paramecium'is), mis suurendab geneetilist mitmekesisust.

Elupaik ja ökoloogiline roll

Algloomad elavad peamiselt niisketes keskkondades: magevees, meres, niiskes mullas ja teiste organismide seest või peal. Nad mängivad ökosüsteemides olulist rolli:

• Toiduahela liikmed: tarbivad baktereid ja väiksemaid protiste ning on ise teiste organismide toiduks.
• Lagundajad ja ringlus: osalevad orgaanilise aine lagundamises ja aineringetes.
• Sümbioosid ja parasiitlus: mõned elavad kasulikult koos teiste organismidega (nt termiitide seedesüsteemis), teised põhjustavad haigusi (näiteks malaaria tekitaja).

Klassifikatsioon ja terminoloogia

Ajalooliselt liigitati kõik üherakulised eukarüoodid kokku termiga "protozoa" ehk algloomad, kuid tänapäevased uurimismeetodid on näidanud, et see rühm on polüfüleetiline — kuigi nad näivad sarnased, on nad pärinevad mitmest eri evolutsiooniliinist. Seetõttu on sõna protist saanud laiemalt kasutatuks, kuid igapäevases praktikas ja õppetöös kasutatakse ka endiselt terminit "algloomad".

Olulisus inimesele

• Tervis: mõned algloomad on patogeensed — tuntud haigustekitajad on nt Plasmodium (malaaria), Entamoeba histolytica (amöbiaas), Giardia (giardiaas) ja Trypanosoma (trüpanosomiaas).
• Keskkonnahooldus: algloomad on vee kvaliteedi indikaatorid ja osalevad setete lagundamises ning bioloogilistes puhastusseadmetes.
• Teaduslik väärtus: neid kasutatakse raku-uuringutes, ökoloogilistes uuringutes ja evolutsioonibioloogia uurimisel.

Näited

• Amoeba (ameeba) — pseudopoodid, tüüpiline sööja ja liikumise näide.
• Paramecium — ripsmetega liikuv veehunnikute elanik.
• Euglena — miksotroofne liik, omab nii fotosünteesivõimet kui liikumisaparaati.
• Plasmodium, Giardia, Trypanosoma, Entamoeba — meditsiiniliselt olulised parasiidid.

Uurimismeetodid, eriti mikroskoopia ja molekulaargeneetika, aitavad meil paremini mõista algloomade mitmekesisust ja nende positsiooni elusorganismide evolutsioonilises puus. Kuigi termin "algloomad" on mugav ja tuntud, tasub meeles pidada, et see varjab suurt bioloogilist mitmekesisust ja keerukust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on protozoomad?

K: Kas algloomad on lihtsad organismid?

K: Millist laiemat terminit eelistatakse tänapäeval algloomade kohta?

K: Miks on mõiste "algloomad" problemaatiline?

K: Kus leidub algloomi?

K: Milliseid erinevaid rolle mängivad algloomad oma keskkonnas?

K: Mitu algloomaliiki on teada?

Otsing