Monofüleetiline rühm
Monofiilsus tähendab ühist põlvnemist ühest esivanemast. Bioloogid on kasutusele võtnud taksonoomia liigi, mida nimetatakse kladistikaks. Selle eesmärk on viia bioloogiline klassifikatsioon vastavusse sellega, mida me teame organismide arengust.
Kui on olemas rühm, mis koosneb ühisest esivanemast ja kõigist selle järeltulijatest, siis on see rühm monofüleetiline. (kreeka keeles: "ühest rassist").
Rühma, mis sisaldab organisme, millel puudub ühine esivanem, nimetatakse polüfüütiliseks. Selliste rühmade tavapärane põhjus on konvergentne evolutsioon. Kui rühm sisaldab ühist esivanemat, kuid jätab välja mõned selle järeltulijad, nimetatakse seda parafületiliseks. DNA-analüüsi põhjal arvatakse, et kõik elusolendid sellel planeedil on monofüleetilised, st et neil on üks päritolu, mitte mitu.
Näide: kõik liigid perekonnas Homo pärinevad ühest ja samast esivanemast Hominidae perekonnas ja teisi järeltulijaid ei ole teada. Seega on perekond Homo monofüleetiline.
Kui seevastu avastataks, et Homo habilis on arenenud Homo sapiensist erinevast esivanemast ja see esivanem ei kuuluks perekonda, siis oleks perekond polüfüleetiline. Kuna bioloogid üldiselt eelistavad monofüleetilisi rühmi, siis sellisel juhul nad tõenäoliselt kas jagaksid perekonna või laiendaksid seda, et lisada lisavormid.
Näide polüfüütilisest rühmast: Merikilbid.
Roomajate ja lindude rühm on monofüleetiline.
Polüploidsus
Mõnikord on taksonoomid pettunud taimeliikide paigutamisel monofüleetilisse rühma polüploidsuse tõttu. On selgeid tõendeid selle kohta, et mõned polüploidsed taimeliigid on mitme päritoluga (liik on tekkinud rohkem kui üks kord). Näiteks salsify, hübriidkitserohi (Tragopogon miscellus), on Ida-Washingtoni osariigis moodustunud koguni 20 korda.
Samuti võib juhtuda, et kahe lähedase taimeliigi vahelised hübriidid läbivad polüploidia ja polüploidid jätkavad uue ja erineva liigina. Sellised olukorrad jäävad väljapoole tavalisi põlvnemisreegleid ja neid käsitletakse eriliste otsustega, mida juhendab rahvusvaheline botaanilise nomenklatuuri komisjon (ICBN).
Küsimused ja vastused
K: Mis on monofiilsus?
V: Monofüülia on mõiste, mille kohaselt toimub ühine põlvnemine ühest esivanemast.
K: Mis on kladistika?
V: Kladistika on bioloogide poolt kasutusele võetud taksonoomia liik, mille eesmärk on viia bioloogiline klassifikatsioon vastavusse sellega, mida me teame organismide arengust.
K: Mis on monofüleetiline rühm?
V: Monofüleetiline rühm koosneb ühisest esivanemast ja kõigist tema järeltulijatest.
K: Mis on polüfüleetiline rühm?
V: Polüfüleetiline rühm koosneb organismidest, millel puudub ühine esivanem, mis on tavaliselt põhjustatud konvergentsest evolutsioonist.
K: Mis on parafüleetiline rühm?
V: Parafületiline rühm sisaldab ühist esivanemat, kuid jätab välja mõned selle järeltulijad.
K: Kas kõik elusolendid sellel planeedil on arvatavasti monofüleetilised?
V: Jah, DNA-analüüsi kohaselt arvatakse, et kõik elusolendid sellel planeedil on monofüleetilised, st et neil on üks päritolu, mitte mitu.
K: Kas te oskate tuua näite polüfületilise rühma kohta?
V: Polüfüütilise rühma näide oleks meritigud.
