Hominiidid on bioloogilise perekonna Hominidae (inimahvide) liikmed. Siia kuuluvad inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid. "Suurahvide" on pigem üldnimetus kui taksonoomiline nimetus ja selle kasutamisel on erinevusi. Mõnikord tundub, et see välistab inimese ("inimesed ja inimahvid"); teinekord aga hõlmab neid ("inimesed ja mitteinimestest inimahvid"). Homo sapiens on kindlasti hominid, nagu otsustavad kõik kaasaegsed teatmeteosed.

Taksonoomia ja praegused liigid

Kaasaegses taksonoomias kuulub perekonda Hominidae neli põhilist perekonda: Homo (meie sugukond), Pan (šimpansid ja bonod), Gorilla (gorillad) ja Pongo (orangutanid). Need perekonnad hõlmavad kokku mitmeid elusliike — kaasaegsete andmete järgi on kokku ühtekokku kaheksa elusliiki (näiteks kaks gorilla liiki, kolm orangutaniliiki ja kaks paniliiki lisaks inimesele). Varasemad kokkuvõtted, mis mainivad vaid mõnda liiki, olid sageli vananenud taksonoomia tõttu.

Füüsilised omadused

  • Suurus ja kaal: hominiidide kehakaal ulatub liigi ja soo järgi tugevalt; isased on tavaliselt emastest suuremad. Kaasaegsete liikide hulgas jääb kaal ligikaudu 48 kg-st kuni üle 200–270 kg (suurte gorillade puhul).
  • Kehaehitus: hominiidid on primaadid, kellel puudub saba, esineb tugev kere ning hästi arenenud ülajäsemed ja käed. Nende pöial on tavaliselt vastas teistele sõrmedele, mis võimaldab haaret ja peente tööriistade kasutamist; suurtel varvastel on pöial kontaktis ainult mitteinimsetel liikidel.
  • Küüned: kõigil sõrmedel on lamedad küüned (mitte küünelindid nagu mõnel imetajal).
  • Aju: hominiidide ajukehad on primaatide seas suuremad, eriti inimese liigil, mis peegeldub keerukamas käitumises, tööriistakasutuses ja sotsiaalses suhtluses.

Liikumine ja käitumine

  • Lokomotsioon: gorillad ja šimpansid liiguvad peamiselt nii-öelda knuckle-walkingʼuga (kämmalitel kõndides), orangutanid on osavad puudes liikujad ja kasutavad brachiaalset liikumist (rippudes oksade vahel). Inimesed on kohastunud püstise kõnniga (bipedalism).
  • Sotsiaalsus: hominiidid moodustavad erineva suurusega sotsiaalseid rühmi: alates paarilisest sidemest kuni suurte perekondlike või laialivalguvate kogukondadeni. Sotsiaalsed sidemed, hierarhiad ja koostöö on olulised ellujäämiseks.
  • Toitumine: enamiku hominiidide dieet on segatoitumine — viljad, lehed, seemned, pähklid ning loomne toit (putukad, liha) vastavalt liigile ja elupaigale.
  • Tööriistade ja kultuuriline käitumine: šimpansid ja bonod kasutavad ja valmistavad tööriistu (nt oksajupid õlle vahendina või kividega koorte avamiseks), gorilladel on samuti mitmesuguseid oskusi, orangutanid kujundavad vahendeid ja inimesed on välja arendanud keeruka tööriistakasutuse, tehnoloogia ja kultuuri.

Levik ja elupaigad

Mitteinimsetest hominiidid elavad peamiselt troopilistes ja vihmametsades. Nende tänane levik on piiratud peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika metsadega ning Kagu-Aasia saartega: vihmametsadega Ekvatoriaal-Aafrikas, Sumatral ja Borneol. Inimene (Homo) on levinud kogu maailmas tänu kultuurilisele ja tehnoloogilisele adaptatsioonile.

Evolutsioon ja fossiilne rekord

Kui fossiilseid hominideid arvesse võtta, hõlmab Hominidae ajalooliselt laiemat rühma: sinna kuuluvad mitmed hilisemad ja varasemad liinid, näiteks australopitheciinid ja perekond Homo. Hominiidide fossiilid pärinevad suures osas miotseenist (umbes 23–5 miljonit aastat tagasi) ja neist leide on kirjeldatud nii Aasiast kui ka Euroopast. Euroopa ja Lääne-Aasia varasemad Hominina esindajad hõlmavad ka hästinähtavaid rühmi.

Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euroopas ja Lääne-Aasias pikka aega — vähemalt sadu tuhandeid aastaid — enne või paralleelselt meie liigi tekkimisega. Aasias leidus ka väga suuri primaate, näiteks hiidvorm Gigantopithecus, keda tuntakse oma massiivsete lõualuude ja hammaste järgi.

Säilimine ja ohustatus

  • Põhiohud: elupaikade kadu (metsade raiumine), ebaseaduslik jahindus, konfliktid inimeste ja loomi vahel ning haigused.
  • Kaitse: paljudel mitteinimsetel hominiidiliikidel on ohustatud staatus (IUCN kategooriad varieeruvad, kuid eriti orangutanid ja mõned gorillaliigid on tugevalt ohustatud). Konservatsiooniprogrammid, kaitsealad ja kogukonnapõhised algatused on hädavajalikud nende säilitamiseks.
  • Inimese roll: inimene mõjutab nii negatiivselt (elupaikade kadumine, salaküttimine) kui ka positiivselt (kaitseprojektid, teadusuuringud) hominiidide tulevikku.

Kokkuvõte

Hominiidid on suur ja oluliste evolutsiooniliste muutustega primaatide grupp, kuhu kuulub inimene ja mitmeid lähedasi kaasaegseid liike. Nad paistavad silma arenenud käte- ja ajufunktsioonide, keeruka sotsiaalse käitumise ja mitmekesise elupaigakasutuse poolest. Nende fossiilikere paljastab pika ja rikkaliku evolutsiooniloolehe, mis ühendab meie tänapäevaseid liike muistsete sugulastega.