Inimlased
Hominiidid on bioloogilise perekonna Hominidae (inimahvide) liikmed. Siia kuuluvad inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid. "Suurahvide" on pigem üldnimetus kui taksonoomiline nimetus ja selle kasutamisel on erinevusi. Mõnikord tundub, et see välistab inimese ("inimesed ja inimahvid"); teinekord aga hõlmab neid ("inimesed ja mitteinimestest inimahvid"). Homo sapiens on kindlasti hominid, nagu otsustavad kõik kaasaegsed teatmeteosed.
Hominiidide kaal ulatub 48 kg-st kuni 270 kg-ni. Isased on suuremad kui emased. Hominiidid on primaadid, kellel puudub saba, on tugev keha ja hästi arenenud käsivarred. Nende pöidlad (ja suured varbad, välja arvatud inimestel) on sõrmede vastas ja moodustavad haarde. Kõigil sõrmedel on lamedad küüned.
Praegu kuulub Hominidae'ile neli perekonda ja viis liiki. Selle mitteinimestest liikmed on piiratud vihmametsadega Ekvatoriaal-Aafrikas, Sumatral ja Borneol. Kui aga fossiilseid hominideid arvesse võtta, siis kuuluvad sinna kõik australopitheciinid ja perekond Homo. Hominiidide fossiilid pärinevad miotseenist. Neid on teada Aasiast ja Euroopast. Neandertallased olid Euroopas ja Lääne-Aasias pikka aega (vähemalt pool miljonit aastat) enne meie liigi tekkimist. Aasias oli orangutanide suurversioon: Gigantopithecus.
Fossiilse hominidi eksponaat Oklahoma City osteoloogiamuuseumis (Oklahoma City)
Klassifikatsioon
Klassifikatsiooni üksikasjad ei ole praegu üldiselt kokku lepitud.
- Hominidae perekond: inimahvid
- Ponginae alamperekond
- Sugukond Pongo - orangutanid
- Homininae alamperekond
- Gorilla perekond - gorillad
- Sugukond Pan - šimpansid
- Australopithecus† ja teised väljasurevad sugulased
- Sugukond Homo - inimesed
Kaasaegne versioon
Uuem klassifikatsioon rõhutab, et australopitheciinid ja inimesed erinevad vihmametsade ahvidest. Seda toetavad kaks peamist teatmeteost.
Üleliigiline perekond Hominoidea
Perekond Hylobatidae
Sugukond Hylobates
Perekond Hominidae
Ponginae alamperekond
Sugukond Pongo
Gorillinae alamperekond
Gorilla perekond
Homininae alamperekond
Tribe Panini
Sugukond Pan
Hominini hõim
Australopithecina alamharu
Sugukond Ardipithecus
Sugukond Australopithecus
Sugukond Kenyanthropus
Sugukond Sahelanthropus
Sugukond Orrorin
Sugukond Paranthropus
Hominina alamharu
Sugukond Homo
Seotud leheküljed
- Inimese ajaskaala
- Inimese areng
Küsimused ja vastused
K: Milline on hominiidide bioloogiline perekond?
V: Hominiidide bioloogiline perekond on Hominidae, mida tuntakse ka inimahvide nime all.
K: Kas terminil "suurahviline" on konkreetne tähendus?
V: Mõiste "suurahvi" on pigem üldnimetus kui taksonoomiline nimetus ja seda võib kasutada erinevalt. Mõnikord hõlmab see inimesi ja mõnikord viitab see inimahvidele, kes ei ole inimahvid.
K: Millised on inimahvide füüsilised omadused?
V: Hominididel ei ole saba, neil on tugev keha ja hästi arenenud küünarvarred. Nende pöidlad (ja suured varbad, v.a. inimestel) on sõrmede vastas ja moodustavad haarde. Kõigil sõrmedel on lamedad küüned. Nende kaal varieerub 48 kg kuni 270 kg, kusjuures isased on suuremad kui emased.
Küsimus: Mitu perekonda ja liiki kuulub praegu Hominidae perekonda?
V: Praegu kuulub perekonda Hominidae neli perekonda ja kaheksa liiki. Kui fossiilseid hominideid hõlmata, siis kuuluksid kõik australopitheciinid ja perekond Homo samuti sellesse perekonda.
K: Kus elavad tänapäeval mitteinimestest inimahvid?
V: Inimestest mittesugulased inimahvid elavad tänapäeval ainult Ekvatoriaal-Aafrika, Sumatra ja Borneo vihmametsades.
K: Millal leidsid arheoloogid esimest korda hominiidide fossiile?
V: Arheoloogid leidsid esimesena hominiidide fossiile miotseeni ajastust, mida leiti nii Aasiast kui ka Euroopast.
