Neandertallane

Vaimne võimekus

Neandertallaste aju suurus näitab, et neandertallased olid tõenäoliselt intelligentsed. Neil oli keskmiselt suurem aju kui tänapäeva inimestel. Suured ajud on mingi füüsiline nõrkus. Seda seetõttu, et nad tarbivad palju energiat, muudavad kolju tõenäolisemalt kahjustatuks ja põhjustavad raskusi sünnituse ajal. Need puudused võivad olla väiksemad kui eelised, näiteks parem probleemide lahendamine, parem sotsiaalne koostöö, keel ja tööriistade valmistamine.

Neandertallaste tulekivist tööriistad (näiteks käsikirved) olid peenemalt valmistatud kui varajase inimese omad. Need olid palju vähem mitmekesised ja peenemad kui tänapäeva inimese neoliitilised tööriistad. Samuti on meie esivanemate poolt tehtud koopakunsti kvaliteet hoopis teistsugune kui neandertallaste tehtud kunst. Siiski oli neil mingisugune kunst.

Divje Babe flööt

Vanim kunagi avastatud flööt võib olla nn Divje Babe flööt, mis leiti 1995. aastal Sloveenia koopast Divje Babe I. See on umbes 43 100 aastat vana. See pärineb Divje Babe leiukohas, muhameedlaste tulekoja lähedal asuvast noorukse koopakarva reieluust. Arheoloogid esitavad kaks põhiküsimust:

Kas see on flööt? Seda on pikalt arutatud. Parim kokkuvõte on, et kindlasti on võimalik, et tegemist on flöödiga, kuid see on tõestamata (mitte kindel).

Kui see on flööt, siis kas seda tegid neandertallased? Jällegi, see ei ole otsustatud. Flööt on avalikult eksponeeritud Sloveenia rahvusmuuseumis (Narodni Muzej Slovenije) Ljubljanas. Muuseumi külastajate infolehel on öeldud, et neandertallaste valmistamine on "usaldusväärselt tõestatud". See ei ole üldine seisukoht ja taas on parem kirjeldada seda ideed kui "mitte tõestatud".

Kõnelemisvõime

Pikka aega on inimesed mõelnud, kas neandertallased oskasid rääkida. Paljud inimesed usuvad, et nad võisid, sest kui nad ei osanud, oleks nende suurest aju suurusest raske aru saada. Kui avastati vigastamata neandertallase keelejooneluu, pani see inimesi arvama, et neandertallased võisid rääkida. Seda seetõttu, et inimestel on kõriosa häälekõrvale toeks. Arvutianalüüs näitas, et neandertallaste hügieeniluu oli väga sarnane inimese hügieeniluudega. Teadlased ütlevad, et "meie leiud on kooskõlas neandertallaste kõnevõimega".

Ljubljana muuseumis eksponeeritud objekt

Avastuste ajalugu

1856. aasta augustis avastati Saksamaal Neandertali orus Neandertali 1 nime all tuntuks saanud isend. Materjal leiti Düsseldorfi lähedal asuvast lubjakivikarjäärist. Esmalt avastati koljupea, millele järgnesid kaks reieluud, viis käeluud, osa vasakust vaagnast ning õlavarre ja ribide fragmendid.

Tegelikult oli varemgi leitud mõningaid jäänuseid, kuid neid ei tunnistatud meist eraldi liigina. Belgiast pärit Engis'i laps oli esimene 1829. aastal leitud neandertallane. Teine avastatud oli 1848. aastal Gibralterist leitud Forbesi karjäärist.

Anatoomia

Neandertallased olid umbes 164-168 cm pikad ja keskmiselt 77,6 kg kaaluga. Neandertallaste naised olid umbes 154 cm pikkused ja keskmiselt 66,4 kg kaaluga.

Neandertallastel oli tugevam (jõulisem) kehaehitus ja erilised morfoloogilised omadused, eriti kolju osas. Nad olid palju tugevamad kui tänapäeva inimesed, eriti ülakeha osas.

Neandertallaste pikad luud ja liigesed on paksemad kui meie omad ning mõned pikad luud on kergelt kumerad. Nii paksus kui ka kõverus viitavad vajadusele suurema tugevuse järele kui meie liikidel.

Noored neandertallased

Alates 2007. aastast on hamba vanust võimalik otse arvutada, kasutades röntgen-sünkrotronmikrotomograafia abil mitteinvasiivselt hambaemaili kasvumustrite kujutamist.

Need uuringud näitavad, et neandertallaste füüsiline areng oli palju kiirem kui tänapäeva inimeste lastel. Varase H. sapiens'i röntgen-sünkrotronmikrotomograafia uuring väidab, et see erinevus eksisteeris kahe liigi vahel juba 160 000 aastat enne praegust.

Murdumised

Neandertallased näisid kannatavat suure sagedusega luumurdude all. Need luumurrud on sageli paranenud ja näitavad vähe või üldse mitte mingeid märke infektsioonist, mis viitab sellele, et vigastatud indiviidide eest hoolitseti töövõimetuse ajal.

Neandertallaste puhul oli selliste vigastuste sagedus võrreldav tänapäeva rodeoprofessionaalide omaga, mis näitab, et nad puutusid sageli kokku suurte, võitlusvõimeliste imetajatega. Murdude põhjal võib oletada, et nad võisid jahti pidada, hüpates oma saagi peale ja pussitades või isegi maadeldes seda maapinnale.

Neandertallase kolju erineb meie koljudest mitmeti.


Otsene võrdlus

Elustiil

Nad elasid Euraasias pleistotseeni jääaegadel ja küttisid suuri imetajad, nagu piisonid, auraš (elusveiste esivanem), hirved, põhjapõdrad, muskusveised ja mammutid.

Nende koljud on veidi suuremad kui Homo sapiensil, mis viitab intelligentsusele ja tõenäoliselt ka keelekasutusele. Teisalt viitab luustik sellele, et nad kippusid oma probleeme (näiteks jahti) lahendama rohkem jõuga kui meie.

Neandertallaste kivitööriistu nimetatakse Mousterian'i tööriistadeks ja need on edasiarendus varasemate inimliikide poolt valmistatud Acheulean'i tööriistadele. Homo sapiens'i kivitööriistad on veel palju mitmekesisemad ja viitavad sellele, et meie liik kasutas tööriistu rohkem kui neandertallased.

Neandertallased olid peaaegu eranditult lihasööjad, kuigi nende toit sisaldas ka keedetud köögivilju. Nad valmistasid häid tööriistu ja elasid keerulistes sotsiaalsetes rühmades. Nende säilmete uurimine on näidanud, et neil võis olla kõnekeel, kuid nende keele olemus on teadmata.

On mitmeid teooriaid, mis püüavad selgitada, miks neandertallased välja surid. On oletatud, et nad ei suutnud kohaneda muutuva kliimaga. Teise võimalusena on oletatud, et nad ei suutnud edukalt konkureerida tänapäeva inimeste esivanematega.