Pihukirves
Käsikirves on alumise (varase) ja keskmise paleoliitikumi kiviaja kivitööriist. See oli kahetahuline, mõlemalt poolt sarnane ja käes hoitav, mitte käepidemega nagu tänapäeva kirves. Seda hoiti otse käes, võib-olla nahatükki mähituna.
Selline kirves on tüüpiline Acheulea ja Mousteria kultuuridele ning see on kõige kauem kasutatud tööriist inimkonna ajaloos. Kindlasti kasutati käsikirveid vähemalt poolteist miljonit aastat. Neid valmistasid varasemad inimliigid, nagu Homo erectus ja Homo neanderthalensis (neandertallane); see oli üks nende tähtsamaid tööriistu. Käsikirvede kultuuridele eelnes veel vanem algeliste kivitööriistade kultuur (2,6-1,7 miljonit aastat tagasi) Aafrikas. Nüüdseks on teada, et esimesed kivitööriistad valmistasid tõenäoliselt australopitheciinid. Neid on leitud Aafrika Suurest lõheorgast umbes 3,3 miljonit aastat tagasi.
Uued arheoloogilised tõendid Baise'ist, Guangxist, Hiinast, näitavad, et Ida-Aasias olid aeg-ajalt käekirved. Kuid nagu viide näitab, olid need esemed valdavalt hakklihamäed ja helbed. Autorid ütlevad, et "kivitööriistade kogum näitab tihedat seotust kividest tööriistade tööstusega... Lõuna-Hiinas".
Moviuse joonena tuntud joon jagab Vana Maailma kaheks: lääne pool asuvad käsikirvealad ja ida pool hakklihamasinate või flakki- ja hakklihamasinate alad. Arvatakse, et seal oli vähemalt kaks erinevat kultuuritraditsiooni.
Need tööriistad olid võib-olla tulekivist .Acheulean käsikirved Kentist. Näidatud tüübid on (ülalt päripäeva) südamekujuline, fikronne ja ovaalne. Kaks alumist kirvest on mõõtkavas vähendatud.
Um-Quatfa käsikirves
Tootmine
Vanemad käsikirved valmistati otsese lööklaua abil kivihaamriga ja neid võib eristada nende paksuse ja looklevate servade järgi. Hilisemad muhameedlaste käekirved valmistati pehmest sarvepuust või puust tüvega ning need on palju õhemad, sümmeetrilisemad ja sirge äärisega.
Kogenud tulekivikirvesepanijal kulub kvaliteetse käsikirve valmistamiseks vähem kui 15 minutit. Lihtsa käsikirve saab teha rannakivist vähem kui 3 minutiga.
Tooraine
Käsikirved on valmistatud peamiselt tulekivist, kuid kasutati ka rioliite, fonoliite, kvartsiite ja muid üsna jämedaid kivimeid. See sõltub sellest, millised kivimid olid ümbruskonnas kättesaadavad. Obsidiaani kasutati harva, sest seda ei leidu laialdaselt. See annab särava tera, kuid puruneb kergemini kui tulekivi.
Kujundid
On eristatud mitmeid põhikujusid, nagu südamekujuline, ovaalne või kolmnurkne, kuid nende tähendus ei ole üksmeelne.
Boxgrove'i karjäärist leitud kvaliteetsed tööriistad, mis on valmistatud umbes 500 000 aastat tagasi ja mis kuuluvad kas Homo heidelbergensis'ile või varajase H. neanderthalensis'ile.
Funktsioon
Käsikirved olid kahtlemata mitmeotstarbelised tööriistad. Nende lõiketerade uurimine on näidanud, et paljudel juhtudel kasutati neid liha lõikamiseks. See hõlmas luuüdi eraldamist (mis seletaks teravat otsa) ja üldist luude, lihaste ja kõõluste läbilõikamist. Boxgrove'i karjääris tehtud katsed näivad seda kinnitavat. Me teame kindlalt, et vähemalt neandertallased olid suurte imetajate, näiteks mammutite, jahimehed, ja see võib kehtida ka teiste käsikirvede kultuuride kohta. Nii raske tööriista vajadus on seega kergesti mõistetav. Käsikirve käsitsemine nõuab märkimisväärset jõudu, kuid neandertallaste ülakeha oli meist tugevam.
1990. aastatel Boxgrove'is läbi viidud uuringud, mille käigus lihunik püüdis rümpasid käsikirvega tükeldada, näitasid, et käsikirves sobib suurepäraselt luuüdi kättesaamiseks, mis sisaldab palju valku ja vitamiine ning on seega väga hinnatud toiduallikas.
Seotud leheküljed
- Kivist tööriist
- Paleoliitiline
Küsimused ja vastused
K: Mis on käsikirves?
V: Käsikirves on alumise (varase) ja keskmise paleoliitikumi kiviaja kivitööriist. See oli kahesuunaline, mõlemalt poolt sarnane ja seda hoiti käes ilma käepidemeta nagu tänapäeva kirveste puhul.
K: Kes valmistasid käsikirveid?
V: Käsikirveid valmistasid varasemad inimliigid, nagu Homo erectus ja Homo neanderthalensis (neandertallane).
K: Kui kaua on inimesed käsikirveid kasutanud?
V: Käsikirveid on kasutatud vähemalt 1,5 miljonit aastat.
K: Mis eelnes käsikirveste kasutamisele?
V: Käsikirveste kasutamisele eelnes veelgi vanem algeliste kivitööriistade vanaaegne kultuur, mis pärineb 2,6-1,7 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Nüüdseks on teada, et esimesed kivitööriistad valmistasid tõenäoliselt australopitheciinid umbes 3,3 miljonit aastat tagasi Aafrika Suures lõheorgas.
K: Kas on olemas näiteid käsikirveste kasutamise kohta väljaspool Aafrikat?
V: Jah, uued arheoloogilised tõendid Baise'ist, Guangxist, Hiinast näitavad, et Ida-Aasias leiti aeg-ajalt käsikirveid; need esemed olid siiski valdavalt pigem hakklihamasinad ja helbed kui tegelikud käsikirved.
K: Mis jagab Vana Maailma tööriistade kasutamise osas kaheks?
V: Movius'i joon jagab Vana Maailma tööriistade kasutamise osas kaheks; lääne pool on piirkonnad, kus inimesed kasutasid peamiselt käsikirveid, samal ajal kui ida pool on piirkonnad, kus inimesed kasutasid hoopis hakklihamasinaid või helveste ja laastude tööriistu.
K: Miks usuvad teadlased, et tööriistade kasutamise osas oli vähemalt kaks erinevat kultuuritraditsiooni?
V: Teadlased usuvad, et pidi olema vähemalt kaks erinevat kultuuritraditsiooni, sest mõned kultuurid eelistasid kasutada ühte tüüpi tööriistu teisele sõltuvalt nende asukohast Vanas Maailmas; need, mis asusid läänes, eelistasid kasutada peamiselt käsikirveid, samas kui need, mis asusid idas, eelistasid hoopis hakklihamasinaid või flak-and-chip tööriistu.
