Käsikirves — varane kivitööriist: määratlus, ajalugu ja kasutus

Käsikirves — varane kivitööriist: avasta päritolu, tehnika ja kasutus alates Homo erectusest kuni Mousteriani kultuurini ning selle mõju inimkonna tööriistaloole.

Käsikirves on alumise (varase) ja keskmise paleoliitikumi kiviaja kivitööriist, mis on bifatsiaalne ehk kahelt poolt töödeldud ja mida hoiti palja käega (erinevalt tänapäevasest käepidemega kirvest). Tavaliselt on selle serv terav või teritatud kummalgi küljel ning see oli mõeldud lõikamiseks, tükeldamiseks ja löömiseks; seda võidi käes hoida otse või käe ümber nahatükki mähituna, et tekkiks parem haare ja pehmendus löökide puhul.

Määratlus ja morfoloogia

Käsikirvest iseloomustab sümmeetriline, tihti liivakivile või siledale kivimile lõigatud kujund — kitsenev tipp ja laiem baas. Tööriista valmistamisel eemaldati löökidega võimalikest kivikildudest (flakitest) järjepidevalt kilde nii esi- kui tagaküljelt, et luua lõiketerad ja töiselt püsiv kuju. Valminud ese on reeglina kahetahuline, mõlemalt poolt sarnane ning erineva suuruse ja kujuga vastavalt otstarbele ja valmistaja oskustele.

Ajalooline taust ja kestus

Seda tüüpi kirves on tüüpiline Acheulea ja Mousteria kultuuridele ning on üks pikimaajalisema kasutusajaga inimtööriistu. Käsikirveid valmistati ja kasutati kindlasti vähemalt poolteist miljonit aastat; Acheuleani traditsioon ulatub kokku ligikaudu 1,76 miljonist kuni umbes 130 tuhande aasta tagusesse aega, Mousterian seotus neandertallastega jääb hilisemasse kesk-paleoliitikumi (umbes 160–40 tuhande aasta tagusele ajale).

Valmistajad ja eelnevad traditsioonid

Neid tööriistu valmistasid varasemad inimliigid, nagu Homo erectus ja hiljem Homo neanderthalensis (neandertallane); käsikirves oli üks nende tähtsamaid tööriistu. Käsikirvede kultuuridele eelnes veel vanem algeliste kivitööriistade traditsioon (nn Oldowan; umbes 2,6–1,7 miljonit aastat tagasi) Aafrikas. Nüüdseks on leitud, et esimesed kivitööriistad võisid olla juba australopitheciinide käsutuses: töidavõtteid ja lõikejäänuseid on dokumenteeritud Aafrika Suurest lõheorgast (Great Rift Valley) ligikaudu 3,3 miljoni aasta vanustena.

Tootmistehnikad ja materjalid

Käsikirveid valmistati mitme löögi- ja parandustehnikaga: algul kasutati kõva haamrit (kõva löök) suuremate kilpide eraldamiseks, hiljem pehmemat lööki (nt sarv või puu) detailsema vormi saavutamiseks ning äärte teritamiseks. Tööriistade materjaliks sobisid hästi tume ja ühtlase tekstuuriga kivimid nagu sile flint, kvartsiit, teised tahkemad vulkaanilised kivimid (nt basalt), sõltuvalt kohalikust kättesaadavusest.

Kasutusotstarbed

Käsikirve peamised kasutusalad olid:

• loomade lõikamine ja lihastamine (butchering);
• puidu töötlemine (kärpimine, tükeldamine, võib-olla ka varjemehhanismide ehitamine);
• kaevamine või rohujuurte eemaldamine ning muude materjalide lõikamine;
• kõva töö tegemine löökriistana (nt luude murdmine rasva ja luuüdi kättesaamiseks).

Lisaks funktsionaalsele kasutusele näitavad standardiseeritud kujud ja valmistustehnikad ka sotsiaalseid ja kognitiivseid aspekte: tööriista etteplaneerimine, õpetamine ja kultuuriline ülekandumine.

Geograafiline levik ja Moviuse joon

Uued arheoloogilised tõendid Baise'ist, Guangxist, Hiinast, näitavad, et Ida-Aasias kohati leiti käekirveile sarnaseid esemeid. Siiski olid need leidekomplektid valdavalt koostatud hakklihamuttidest (choppers) ja helvestest (flakes). Autorid rõhutavad, et "kivitööriistade kogum näitab tihedat seotust kividest tööriistade tööstusega... Lõuna-Hiinas".

Moviuse joonena tuntud kontseptioon jagab Vana Maailma kaheks: lääne pool (Euroopa ja Aafrika) on domineerinud bifatsiaalsed käsikirveid moodustavad traditsioonid, ida pool (paljud Aasia alad) on levinumad lihtsamad hakklihamasinad või flaki- ja hakklihamasinad. Seda jaotust on seletatud erinevate põhjendustega: materjalide kättesaadavus, kultuurilised traditsioonid või migratsioonirajad, kuid viimaste aastakümnete leiud näitavad, et piir ei olnud absoluutne ning eri regioonides võis eksisteerida mitmeid samaaegseid tootmistraditsioone.

Olulisus arheoloogias ja antropoloogias

Käsikirve leiud on arheoloogias olulised kronoloogiliste ja kultuuriliste analüüside tõttu: nende kuju, valmistustehnika ja levik aitavad määrata aja ja populatsiooni tehnoloogilist taset. Samuti annavad need infot inimeste liikumisest, ressursikasutusest ning kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste arengust varajases inimajaloos.

Kuigi käsikirves võib tunduda lihtne ese, kannab see endas mitmekesist informatsiooni inimliikide tehnoloogilisest oskusest, kohanemisvõimest ja kultuurilisest mitmekesisusest läbi miljonite aastate.

Tootmine

Vanemad käsikirved valmistati otsese lööklaua abil kivihaamriga ja neid võib eristada nende paksuse ja looklevate servade järgi. Hilisemad muhameedlaste käekirved valmistati pehmest sarvepuust või puust tüvega ning need on palju õhemad, sümmeetrilisemad ja sirge äärisega.

Kogenud tulekivikirvesepanijal kulub kvaliteetse käsikirve valmistamiseks vähem kui 15 minutit. Lihtsa käsikirve saab teha rannakivist vähem kui 3 minutiga.

Tooraine

Käsikirved on valmistatud peamiselt tulekivist, kuid kasutati ka rioliite, fonoliite, kvartsiite ja muid üsna jämedaid kivimeid. See sõltub sellest, millised kivimid olid ümbruskonnas kättesaadavad. Obsidiaani kasutati harva, sest seda ei leidu laialdaselt. See annab särava tera, kuid puruneb kergemini kui tulekivi.

Kujundid

On eristatud mitmeid põhikujusid, nagu südamekujuline, ovaalne või kolmnurkne, kuid nende tähendus ei ole üksmeelne.

Boxgrove'i karjäärist leitud kvaliteetsed tööriistad, mis on valmistatud umbes 500 000 aastat tagasi ja mis kuuluvad kas Homo heidelbergensis'ile või varajase H. neanderthalensis'ile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on käsikirves?

K: Kes valmistasid käsikirveid?

K: Kui kaua on inimesed käsikirveid kasutanud?

K: Mis eelnes käsikirveste kasutamisele?

K: Kas on olemas näiteid käsikirveste kasutamise kohta väljaspool Aafrikat?

K: Mis jagab Vana Maailma tööriistade kasutamise osas kaheks?

K: Miks usuvad teadlased, et tööriistade kasutamise osas oli vähemalt kaks erinevat kultuuritraditsiooni?

Otsing