Paleoliitikum (tuntud ka kui vana kiviaeg) viitab eelajaloolisele perioodile, mil inimesed ja nende eelkäijad valmistasid peamiselt kivitööriistu. Vanimad sellised tööriistad on leitud Aafrika Suurest lõheorgast ning pärinevad umbes 3,3 miljoni aasta tagusest ajast; neid on tõenäoliselt valmistanud varajased hominiinid nagu australopitheciinid. Ajastu jooksul arenesid tööriistad ja käitumine järk-järgult keerukamaks ning need leiud annavad meile otsese ülevaate inimkonna varajasest tehnoloogiast ja eluviisist. Paleoliitikum on kaugelt kõige pikem inimkonna periood — see moodustab ligikaudu 99% meie ajaloost — ja talle vastab geoloogiliselt pleistotseen.

Kelle poolt tööriistu valmistati

Kivitööriistu ei valmistanud ainult meie liik Homo sapiens. Neid tootis ka mitmeid varasemaid liike, sealhulgas töid, mida seostatakse Homo habilis ja Homo erectus. Euroopas valmistasid suurema ajumahuga tootjad — kõrge ajuga neandertallane (Homo neanderthalensis) — omaette tehnoloogilisi lahendusi ning kvaliteetseid tööriistu, mis mõnevõrra erinevad meie liigi toodetest. Need kivist ja muust materjalist esemed on meie vanimad säilinud kultuurimärgid.

Ajajoon ja geograafiline levik

Paleoliitikum algab ligikaudu 2,6 miljonit aastat tagasi ja lõpeb eri piirkondades erineval ajal: Lääne-Euroopas toimub üleminek umbes 15 000 aastat tagasi, kui ilmastikutingimused ja eluviisid võimaldasid liikumist mesoliitikumisse (mesoliitikumi ja), soojemates piirkondades nagu Aafrika võis üleminek kulgeda teisiti ja mõnes kohas nimetatakse seda üleminekut epipaleoliitikumi ajal. Paleoliitikum algas sellega, kui varased hominidid (hominidid) hakkasid kasutama kive tööriistadena löömiseks, lõikamiseks ja kraapimiseks; lõppedes ilmnes järk-järguline liikumine väiksemate ja täpsemate tööriistade suunas ning lõpuks tekkis põllumajandus (neoliitikum) ja tahkuma hakanud asustus. Mõnes piirkonnas, näiteks Lääne-Euroopas, mõjutasid jääsajud ja kliimamuutused tugevalt inimeste eluviisi. Põllumajanduse suund algas ja laienes peamiselt Lähis-Idast.

Kivitööriistad ja tehnoloogilised etapiviited

Paleoliitikum hõlmab pikki arenguetappe: varasemaid, lihtsamaid tehnoloogiaid (näiteks Oldowan-tüüpi tööriistad), edasi arenenud kujundite, nagu Acheulean-liuete ning hilisemaid keerukamaid oskamisi (nt Mousterian-laadsete tehnikate kandumine neandertallasteni). Tööriistu hakati valmistama mitte üksnes teravate killustena, vaid ka terviklike lõikeriistadena, käepidemete ja seadmete osadena. Lisaks kivile kasutati tööriistadena ka puitu ja luust materjale ning tõenäoliselt ka naha ja taimseid kiude, kuigi viimane ei ole kergesti säilivad ja seetõttu on arheoloogiline tõendus neile oluliselt nõrgem.

Eluviis ja sotsiaalne korraldus

Paleoliitikumi inimesed koondusid tavaliselt väikestesse, mobiilsetesse rühmadesse. Nad elasid peamiselt rändrahvaidena, tegeledes nii taimede kogumise kui ka metsloomade küttimise. Toitumine oli mitmekesine: lihast ja kalast kuni pähklite, juurte ja marjadeni, sõltudes piirkonna aastaaegadest ja kättesaadavusest. Sotsiaalsed sidemed rühmas, jagamine ja koostöö (nt röstitud liha jagamine, tööriistade valmistamine, sigade jälitamine) olid ellujäämiseks hädavajalikud; selle tunnistuseks on leiud, mis viitavad koos töötamisele ja ressursside jagamisele.

Tuli, kunst ja rituaalid

Tule kontrollimine oli üks paleoliitika olulisi saavutusi: tuli pakkus sooja, kaitset kiskjate eest, võimaldas toidu küpsetamist ning pikenes rändehorisont (öösel valgustamine). Paleoliitika lõppjärgus ilmnevad ka esimesed kunstilised väljendused: koopamaalingud, graveeringud ja väikesed kujukesed (nt loomafiguurid ja rõngad), samuti matusega seotud kombestik — see kõik näitab sümboolset mõtlemist ja keerukamat sotsiaalset kultuuri.

Arheoloogilised olulisemad leiud

  • Varased kivitööriistad Aafrika lõheorgast (vanimad tehnoloogilised nähud).
  • Euroopa ja Aasia kivitööriistad, mis kujutavad erinevaid kultuurietappe ja kohandusi kliimatingimustele.
  • Säilinud luust ja kivist tööriistad ning mõnel juhul ka lõhnavajadused, mis annavad aimu tööriistade kasutusviisidest.

Miks paleoliitikum on tähtis

Paleoliitikum kujundas inimese bioloogilist ja kultuurilist arengut: tööriistade, tule kasutamise, keeleliste ja sotsiaalsete võimete ning sümboolse mõtlemise areng. See periood annab aluse, millelt tekkisid hilisemad põllumajanduslikud ühiskonnad ja tänapäevased kultuurid. Arheoloogilised ja paleontoloogilised leiud aitavad meil mõista inimliigi kohanemist, levikut üle maailma ja tehnoloogiate järkjärgulist arenemist.

Kuigi säilinud materjal annab meile palju teada, jääb paleoliitikum siiski osaliselt saladuslikuks — pehme ja orgaaniline materjal on harva säilinud ning paljud jooned meie varasemast käitumisest tuleb tuletada kombinatsioonist leiukoha, tööriistade ja luustikuandmete põhjal.