Rühm (antropoloogia): väike egalitaarne jahimeeste‑kogerijate ühiskond
Antropoloogias on rühmitused (ingl. band) üks väiksemaid ühiskondlikke üksusi: tavaliselt 5–80 inimest, kellest enamik või kõik on sünni või abielu kaudu lähisugulased. Tegelikult võib bänd olla üks laiendatud perekond või mitu omavahel seotud laiendatud perekonda. Tänapäeval on autonoomsed bändid kõige sagedamini veel Uus-Guinea ja Amazonase kaugetes piirkondades, kuid ajalooliselt leidsime sarnaseid rühmitusi palju laiemalt: paljud või enamik Aafrika pügemeid, Lõuna-Aafrika san-küttide-kogerijad (nn bushmanid), Austraalia aborigeenid, eskimod (inuidid) ning Ameerika Ühendriikide ressursivaestest piirkondadest, nagu Tulimaa ja põhjapoolsete boreaalsete metsade indiaanlased, olid või on elustiililt pigem rändavad küttide‑kogerijad kui püsivad toidutootjad. Arheoloogilised ja geneetilised andmed näitavad, et kuni vähemalt 40 000 aastat tagasi elasid inimesed peamiselt rühmades ning veel umbes 11 000 aastat tagasi oli see tavaline elukorraldus paljudes piirkondades.
Organisatsioon ja eluviis
Rühmadel puudub tavaliselt ühtne alaline asulabaas: kogu rühm kasutab maad ja ressursse ühise ruumina, mitte ei jaga neid püsivalt alarühmade või üksikisikute vahel. Toiduotsing on enamasti kollektiivne: puudub korrapärane majanduslik spetsialiseerumine peale vanuse ja soo alusel jagatud rollide — näiteks lapsed, tööealised mehed ja naised ning vanemad liikmed osalevad eri viisil toidutalitustes. Toidu, töövahendite ja muu jagamine on sageli institutsionaliseerimata, ent selgelt normeeritud sotsiaalsete tavade ja koostöömehhanismide kaudu.
Sotsiaalne kord, juhtimine ja prestiiž
Rühma organisatsiooni iseloomustatakse sageli kui egalitaarset: puudub tugev ametlik sotsiaalne kihistumine, nähtavad pärilikud aristokraatiad või püsivad juhtkonnad. Samas ei tähenda egalitaarsus tingimata täielikku võrdsust igas suhtes — prestiiž, mõju ja otsustusõigus võivad olla ja on sageli ebaühtlaselt jaotunud vastavalt isikuomadustele nagu karisma, teadmised, oskused, vanus või füüsiline tugevus. Juhtimine on enamasti mitteametlik ja ajutine: otsuseid juhivad need, kellel on konkreetne kogemus või kelle nõu hinnatakse antud olukorras. Jagunemine on dünaamiline: inimene võib eri eluetappides omada erinevat mõju ja staatust.
Konfliktide lahendamine ja institutsioonide puudumine
Suurtel bändidel puuduvad sageli formaalsed institutsioonid nagu seadused, politsei või ametlikud lepingud, mille abil konfliktid lahendatakse. Selle asemel toimivad konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks mitmesugused sotsiaalsed mehhanismid: sotsiaalne survetamine, karistuste vältimine häbiga, pereside ja liitude ümberkujundamine, vahel ka rände või boikoti kasutamine. Paljudel juhtudel on tähtsad vanemad ja nõunikud, kes vahendavad vaidlusi või pakuvad kompromisse. Traditsioonilised rituaalid ja normid reguleerivad käitumist ja aitavad hoida koostööd ning jagamist.
Demograafia, liikuvus ja paaritumine
Rühmad on tavaliselt väikese ulatusega ja üsna liikuvad: kogukond liigub vastavalt aastaajale ja kättesaadavatele ressurssidele. Sukupuude ja sugulussidemete haldamine toimub läbi abielu, rände ja vastastikuste liitudega teiste rühmadega, mis aitab vältida liigset inbreedingut ja luua laiemat sotsiaalset võrgustikku. Tavalised siduvad praktikad hõlmavad vahetusabielusid, külalislahkust ning ajutisi liite, mis tugevdavad koostööd toidukogumisel ja kaitses.
Ajalooline taust ja tänapäevane muutus
Rühmituste vorm on osa inimkonna pikaajalisest evolutsioonilisest pärandist: meie lähimad bioloogilised sugulased — Aafrika gorillad, šimpansid ja bonobod, — elavad samuti rühmades. Inimeste puhul püsis rühmades elamine ilmselt miljoneid aastaid; alles hilisemate tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste (nt paremad jahivahendid, põllumajandus) tagajärjel tekkisid suuremad ja püsivamad ühiskondlikud formaadid. Mõned jahimeeste‑kogerijate rühmad asusid püsivamalt elama, kui tekkinud olid erilised ressurssidest rikkad elupaigad.
Viimaste sajandite jooksul on paljud traditsioonilised rühmad sattunud riigi haldusalasse, assimileerunud või hävinud — see on muutnud keele, kultuuri, elupaikade ja majanduse korraldust. Kuid paljud kogukonnad on säilitanud olulisi elemente oma sotsiaalsest organisatsioonist, vastupidavusest ja teadmiste süsteemidest, mis on kohanenud uute tingimustega. Tänapäeval uuritakse neid rühmi, et mõista inimeste varajast sotsiaalset organiseerumist ja koostöö mehhanisme.
Miks rühmad on antropoloogias olulised
Rühma mõiste aitab seletada inimeste varajast koostööd, ressursside jagamist, sotsiaalsete normide tekkimist ja poliitilise organisatsiooni algfaase. Uuringud näitavad, et egalitaarsete rühmituste uurimine annab väärtuslikku infot selle kohta, kuidas inimühiskonnad lahendasid koordineerimist, jagamist ja konflikte enne hierarhiliste institutsioonide tekkimist. Rühmad on seega nii ajaloolise kui ka kaasaegse inimkäitumise võtmetermin antropoloogiale ja sotsioloogiale.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ansambel antropoloogias?
V: Rühm on antropoloogias kõige väiksem ühiskond, mis koosneb 5-80 inimesest, kes on tavaliselt lähedased sugulased sünnist või abielust. Seda võib pidada laiendatud perekonnaks või mitmeks omavahel seotud laiendatud perekonnaks.
K: Kus leidub tänapäeval autonoomseid bände?
V: Tänapäeval on autonoomsed rühmitused peaaegu täielikult piiratud Uus-Guinea ja Amazonase kõige kaugemate piirkondadega.
K: Kui kaua on inimesed elanud bändides?
V: Inimesed on elanud rühmades vähemalt 40 000 aastat kuni viimase ajani, mil täiustatud tehnoloogia võimaldas mõnedel jahimeestel ja kogerijatel asuda püsivalt elama ressursirikastele aladele.
K: Milline on majanduslik spetsialiseerumine rühmas?
V: Rühmasiseselt ei ole mingit regulaarset majanduslikku spetsialiseerumist, välja arvatud vanuse ja soo järgi; kõik töövõimelised inimesed otsivad toitu.
K: Kas bändis on olemas ametlikud institutsioonid, nagu seadused, politsei ja lepingud?
V: Ei, bändis puuduvad ametlikud institutsioonid, nagu seadused, politsei ja lepingud, et lahendada liikmete vahelisi konflikte.
K: Kas juhtkond on bändis ametlik või pärilik?
V: Ei, bändisisene juhtimine ei ole formaliseeritud ega pärilik; see omandatakse selliste omaduste kaudu nagu isiksus, tugevus, intelligentsus ja võitlusoskused.
K: Millised teised loomad elavad inimestega sarnastes rühmitustes?
V: Meie lähimad bioloogilised sugulased - gorillad šimpansid ja bonobod - elavad samuti inimestega sarnastes rühmitustes.
