Bosnialased: päritolu, keel, usk ja diaspora
Bosnjakid (Bošnjaci/Бошњаци, naissoost: Bošnjakinja/Бошњакиња) on lõunaslaavi rahvas ja etniline rühm, kelle ajalooline kodu on Vana-Bosnia — tänane Bosnia ja Hertsegoviina, kuigi bosnjalasi on pärit ka teistest Balkani piirkonna paikadest, eriti Serbiast, Montenegrost ja Horvaatiast. Nad jäljendavad oma päritolu keskaegsetest bosnialastest ehk bošnjanidest — slaavi rahvast, kes elas tollases Bosnias. Keskaegsed bosnialased (mõnikord kutsutud Dobri bošnjani = head bosnialased) haridust ja kultuuri mõttes kuulusid mitmesugustesse usulistesse suundadesse, ent rääkisid ühise murde alusel bosnia keele varasemat vormi. Tänapäeval räägivad bosnjakid enamikul juhtudel bosnia keelt, mis on lähedane ja vastastikku mõistetav serbia ja horvaadi keeltele, ning kasutavad nii ladina tähestikku kui ka kirillitsat (ladina kiri on tänapäeval laialdasem).
Keel, kultuur ja identiteet on kujunenud läbi pika ajaloo, mida on mõjutanud nii idamaine kui läänemaine pärand: Osmanite impeeriumi mõju peegeldub usulises ja kultuurilises elus, samas on säilinud ka Euroopa ja lokaalsed traditsioonid. Bosnjakide kultuuris on tuntud elemendid nagu sevdalinka (laulutraditsioon), rikkalik köök (nt ćevapi, burek), käsitöö ja religioosselt ning ilmalikult sätestatud kombed. Suuremateks kultuurikeskusteks on Sarajevo ning teised Bosni- ja Hertsegoviina linnad.
Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on välja toodud, et etnonüümi bosnialane kasutas inglise keeles esimest korda Briti diplomaat ja ajaloolane Paul Rycaut 1680. aastal. Ta kirjutas selle Bosnack, kõlamaks sarnaselt postklassikalisele ladina Bosniacus. Prantsuse ja saksa variandid ilmusid samuti varsti pärast seda (Bosniaque, Bosniak). Etnonüümid peegeldavad keelevormi- ja keeleajaloolisi mustreid ning eri aegadel kasutatud nimetusi.
"Bosnia elanikud koosnevad bosnialastest, kes on sklaavi päritolu rass".
Slavistlikust vaatenurgast kasutatakse paljudes slaavi keeltes mehelike nimisõnade ja rahvusmärkuste moodustamiseks sufiksit -ak (näiteks Poolas Polak, Slovakkias Slovák). Seetõttu on kujunenud eri keeles ja ajaloos erinevad väljendid nagu bosnjak, bosnian, Bosniaque jms. Tänapäeval eristatakse sageli mõisteid "Bosniak" (eetniline bosnjak) ja "Bosnian"/"bosnialane" (Bosnia ja Hertsegoviina kodanik või sealt pärit inimene), sest viimane võib hõlmata kõiki riigis elavaid rahvusgruppe.
Inglise keele kõnelejate hulgas kasutatakse mõnikord väljendit Bosnian Muslims, kui viidatakse bosnjakidele; see ei ole siiski täpne, sest mitte kõik bosnjakid ei ole praktiseerivad moslemid. Nõukogude‑järgses ja Jugoslaavia järgse terminoloogias oli tavaline kasutada rahvuslikku kategooriat Muslimani (suur T), mis tähistas etnilist gruppi; 1990ndatel ja pärast Jugoslaavia lagunemist võeti laiemalt kasutusele nimetus Bosnjak et vältida segadust ja rõhutada etnilist identiteeti.
Religiooniliselt on enamik bosnjakke islamiusulised — valdavalt sunniitlikud, sageli seotud Hanafi koolkonnaga — mis on suures osas 16.–19. sajandi osmania perioodi kultuurilise mõjuga seotud. Samas leidub ka ilmalikke, agnostilisi ja ateistlikke bosnjakke ning ajalooliselt on piirkonnas esinenud eri kiriklikke traditsioone (roomakatoliku, õigeusu ja Bosnia kirik), mis on jätnud oma jälje ühiskondlikule mitmekesisusele.
Mõned miljonid bosnjakid elavad Balkanil ja umbes miljon bosnjakit elab mujal maailmas. Põhjuseid rahvusliku liikumise, konfliktide ja majanduslike rände lainete taga on palju: Teise maailmasõja (1939–1945) aegsed sündmused ja eriti 1990ndate alguse sõjad Balkani regioonis, sealhulgas Bosnia sõda (1992–1995), mille käigus toimusid etniline puhastus ja tunnistatud genotsiid juhtumid, sundisid palju inimesi kodudest lahkuma ning põhjustasid suuri inimkaotusi. Need sündmused tekitasid laialdase diasporaa mitmetes riikides.
Bosnjakute diaspora on levinud nii Euroopa riikidesse kui mujale maailmasse: näiteks on bosnjakite kogukondi olemas bosniaustrialased, Saksamaal, bosniaustraallased, Rootsis, Türgis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Diaspora on hoidnud elus keele- ja kultuuritraditsioone, asutades kogukondi, usulisi ja kultuurilisi organisatsioone ning toetades sidemeid emamaa ja uute elukohariikide vahel.
Üldiselt on bosnjakide identiteet kujunemas kombinatsioonist ajaloolisest pärandist, keelelisest lähedusest teiste lõunaslaavi rahvastega, islami kultuurilisest mõjust ja lokaalsetest Euroopa traditsioonidest. Nende ajalugu ja tänapäevane olukord peegeldavad nii kultuurilist mitmekesisust kui ka keerukaid poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi, mis on mõjutanud kogu Balkanit viimase paarisaja aasta jooksul.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on bosnialaste etniline rühm?
V: Bosnialased on lõunaslaavi rahvas ja etniline rühm.
K: Kust on enamik bosnialasi pärit?
V: Enamik bosnialasi on pärit Vana-Bosniast, mis on tänane Bosnia ja Hertsegoviina, kuigi paljud neist on pärit ka teistest Balkani rahvustest, näiteks Serbiast, Montenegrost ja Horvaatiast.
K: Mis keelt räägivad tänapäeva bosnialased?
V: Tänapäeva bosnialased räägivad enamasti bosnia keelt ja kirjutavad kas ladina või kirillitsas.
K: Milliseid religioone tänapäeva bosnialased harrastavad?
V: Enamik tänapäeva bosnialasi on moslemid, kuid mõned on agnostikud või ateistid. Neil on nii Euroopa kui ka islami pärand.
K: Millal kasutati esimest korda ingliskeelset terminit "Bosniak"?
V: Terminit "bosniakk" kasutas inglise keeles esimest korda Briti diplomaat ja ajaloolane Paul Rycaut 1680. aastal.
K: Kui palju inimesi on bosnialasi kogu maailmas?
V: Balkani piirkonnas elab umbes paar miljonit bosnialast ja veel miljon inimest mujal maailmas.
K: Mis põhjustas paljude selle etnilise rühma liikmete ümberasumise? V: Paljud selle etnilise rühma liikmed on ümberasustatud etnilise puhastuse ja genotsiidi tõttu nii Teise maailmasõja ajal (1939-1945) kui ka 1993-1995. aasta sõja ajal, mida tuntakse Bosnia sõja nime all.
