Bosnialased
Bosnjakid (Bošnjaci/Бошњаци, naissoost: Bošnjakinja/Бошњакиња) on lõunaslaavi rahvas ja etniline rühm. Nad on pärit Vana-Bosniast, mis on tänane Bosnia ja Hertsegoviina, kuigi paljud neist on pärit teistest Balkani rahvustest, eriti Serbiast, Montenegrost ja Horvaatiast. Nad pärinevad keskaegsetest bosnialastest ehk bošnjanidest, slaavlastest, kes elasid tollases Bosnias. Keskaegsed bosnialased või bosnialased (keda kutsuti Dobri bošnjani = head bosnialased) praktiseerisid erinevaid religioone, kuid nad kõik rääkisid bosnia keelt. Tänapäeval räägivad bosnialased enamasti bosnia keelt ja kirjutavad ladina tähestikus või kirillitsas. Enamik tänapäeva bosnialasi on moslemid, mõned on agnostikud ja ateistid. Neil on nii Euroopa kui ka islami pärand. Nii Balkani piirkonnas kui ka kogu maailmas on bosnialased sageli tuntud oma ainulaadse kultuuri poolest, mida on ajaloo jooksul mõjutanud nii ida- kui ka läänemaailma tsivilisatsioonid ja mõttelaad.
Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on kirjas, et etnonüümi bosnialane kasutas inglise keeles esimest korda Briti diplomaat ja ajaloolane Paul Rycaut 1680. aastal. Ta kirjutas selle Bosnack, et see kõlaks nagu postklassiline ladina Bosniacus (võimalik, et varem kui 1682), prantsuse sõna Bosniaque (1695 või varem) või saksa sõna Bosniak (1737 või varem). Etnonüüm on rahvusrühma nimi. Penny Cyclopaedia V. 231/1 1836. aasta versioonis kasutatakse tänapäevast kirjaviisi:
"Bosnia elanikud koosnevad bosnialastest, kes on sklaavi päritolu rass".
Kõik slaavi keeled kasutavad mehelike nimisõnade puhul sufiksit -ak. Näiteks võib Poola rahvusgrupi inimesi nimetada polakateks ja Slovakkia inimesi slovakkideks (Slovák). Järelikult on "bosnialane" loogiliselt samaväärne oma mitteetnilise vastega "bosnialane", mis tuli inglise keelde keskfransiast kui Bosnien): Bosniast pärit inimene.
Inglise keele kõnelejad ütlevad tavaliselt bosnia moslemid, kui nad mõtlevad bosnialasi, kuid see ei ole täiesti õige, sest kõik bosnialased ei ole moslemid. Osaliselt seetõttu on alates Jugoslaavia lagunemisest hakatud selle rahvusrühma kohta ametlikult rääkima moslemite asemel bosnialastest, et vältida segadust. Nad ütlevad ka bosnialased, kuid see sõna võib tähendada kõiki Bosniast või Hertsegoviinast pärit inimesi, mitte ainult bosnialaste etnilise rühma liikmeid.
Mõned miljonid bosnialased elavad Balkanil ja umbes miljon bosnialast elab mujal maailmas. Teise maailmasõja (1939-1945) ja Bosnia sõja (1993-95) ajal toimunud etnilise puhastuse ja genotsiidi tõttu hukkusid paljud bosnialased ja teised sunniti elukohast ära kolima. Osaliselt seetõttu on bosnialased diasporaa mitmes riigis, sealhulgas bosniaustrialased, Saksamaal, bosniaustraallased, Rootsis, Türgis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on bosnialaste etniline rühm?
V: Bosnialased on lõunaslaavi rahvas ja etniline rühm.
K: Kust on enamik bosnialasi pärit?
V: Enamik bosnialasi on pärit Vana-Bosniast, mis on tänane Bosnia ja Hertsegoviina, kuigi paljud neist on pärit ka teistest Balkani rahvustest, näiteks Serbiast, Montenegrost ja Horvaatiast.
K: Mis keelt räägivad tänapäeva bosnialased?
V: Tänapäeva bosnialased räägivad enamasti bosnia keelt ja kirjutavad kas ladina või kirillitsas.
K: Milliseid religioone tänapäeva bosnialased harrastavad?
V: Enamik tänapäeva bosnialasi on moslemid, kuid mõned on agnostikud või ateistid. Neil on nii Euroopa kui ka islami pärand.
K: Millal kasutati esimest korda ingliskeelset terminit "Bosniak"?
V: Terminit "bosniakk" kasutas inglise keeles esimest korda Briti diplomaat ja ajaloolane Paul Rycaut 1680. aastal.
K: Kui palju inimesi on bosnialasi kogu maailmas?
V: Balkani piirkonnas elab umbes paar miljonit bosnialast ja veel miljon inimest mujal maailmas.
K: Mis põhjustas paljude selle etnilise rühma liikmete ümberasumise? V: Paljud selle etnilise rühma liikmed on ümberasustatud etnilise puhastuse ja genotsiidi tõttu nii Teise maailmasõja ajal (1939-1945) kui ka 1993-1995. aasta sõja ajal, mida tuntakse Bosnia sõja nime all.
