Kaananlased — muinasaegne Kaanan: ajalugu, kultuur ja jumalad
Avasta Kaananlaste ajalugu, kultuur ja jumalad — linnriigid, arheoloogia, Piibli lood ning El, Baal, Anat ja Ašera roll muinasaja Kaananis.
Kaananlased olid rahvas, keda mainitakse heebrea piiblis ehk Vanas Testamendis. Suurem osa nende maast, mida nimetati Kaananiks, sai hiljem tuntuks Iisraeli nime all. Geograafiliselt hõlmas Kaanan Lähis-Ida rannikualasid ja sisealasid, mis langevad kokku tänapäeva Iisraeli, Palestiina, Liibanoni ning osa Süüria ja Jordaania aladest.
Ajalugu ja asustus
Kaananlased asusid sellesse piirkonda umbes 2000 eKr. Nad olid peamised elanikud kuni umbes 1200 eKr. Joosua raamatus on kirjas, et iisraellased vallutasid Kaanani. Arheoloogia ja Piibel viitavad siiski sellele, et iisraellased said piirkonna peamiseks rahvaks alles järk-järgult. Arheoloogia viitab ka sellele, et paljud kaananlaste linnad hävitasid mererahvad ehk vilistid 1100. aastal eKr. Mererahvad võisid purjetada Kaananisse Egeuse mere ümbrusest.
Arheoloogilised kihistused näitavad sageli järkjärgulist kultuurilist muutust, mitte üheainsa massilise vallutuse sündmust. Kaanani ja iisraeli kogukondade suhted olid mitmekihilised: kaasnesid nii konfliktid kui ka kaubandus, segunemine ja kultuurivahetus.
Ühiskond, linnriigid ja poliitika
Kaananlased olid semiidi rahvas, kes oli suguluses foiniiklaste, amoriitide, assüürlaste ja iisraellastega. Kaananlastel oli arenenud tsivilisatsioon. Nende peamine poliitiline rühm oli linnriik. Linnriigis valitses kuningas linna või linna ning seda ümbritsevaid külasid ja maad. Piiblis on mainitud mitmeid kaananlaste hõime.
Linnriigid (nt Megiddo, Hazor, Ugarit) olid iseseisvad keskused, mille elanikud tegelesid põllumajanduse, käsitöö ja rahvusvahelise kaubandusega. Linnade kaitsmiseks rajati linnamüüre ja sõjalisi struktuure. Poliitika oli tihti killustunud — alliansid ja vaenud vaheldusid.
Majandus ja kultuur
Kaananlased toitusid peamiselt põllumajandusest (nisu, oder, viinamarjad, oliivid), karjakasvatusest ja kalandusest rannikualadel. Nad olid head käsitöölised: valmistati keraamikat, metalliesemeid (pronksist ja hiljem rauast), tekstiile ja laevu. Rannikualadel arenesid aktiivsed kaubateed Vahemere suunas, milles osalesid ka foiniiklased.
Kirjalikult kasutasid kaananlased semiitlike murrete varajasi vorme; hiljem arendusel olnud foiniikia tähestik on neist üks olulisemaid pärandusi — sellest arenesid hilisemad tähestikud, sealhulgas kreeka ja ladina alged. Ugariti (Ras Shamra) avastused on andnud väärtuslikku teavet kaananlase keele ja mütoloogia kohta.
Religioon ja jumalad
Peamised kaananlaste jumalad olid El (loojajumal) ja Baal (tormijumal). Peamised jumalannad olid Anat, Ašera ja Astarte. Nad olid viljakuse jumalannad.
Kaanani religioon oli polüteistlik ja rituaalne. Tuntuimad teemad on:
- El — sageli esitatakse teda vanema jumalana, taeva ja suveräänse isana.
- Baal (tihti Baal Hadad) — tormide, vihma ja viljakuse jumal; Baali müütides võideldakse sageli merejumala või alaväega, et taastada viljakus.
- Anat, Ašera ja Astarte — erinevad vormid viljakuse-, sõja- ja armastusjumalannadest; Ašera seostub ka tihti puude või sambaga (nn Ašera-sammas) kui kodaniku- või kodujumala kujutisega.
Kultuskohti olid templid ja kõrged kohad (heebrea keeles "bamot"). Rituaalides kasutati ohverdusi, pühasid laule ja mütoloogilisi näidendeid. Mõnedes piiblitekstides ja arheoloogilistes leidudes on vihjeid ka vastuolulistele praktikatele (nt lapsohverdus), kuid selle tõlgendamine on teadlaste hulgas osaliselt vastuoluline ja sõltub kontekstist.
Arheoloogia ja allikad
Peamised arheoloogilised allikad Kaanani kohta pärinevad linnahoiustest, templirajatiste jäänustest, keraamikast ning tekstilistest leidudest, nagu Ugariti käsikirjad (Ras Shamra), mis kirjeldavad kaananlaste jumalaid ja rituaale. Kaasaegsed väljakaevamised Megiddo, Hazor, Lachish'i ja Jericho paigals annavad kronoloogiat ja materiaalseid tõendeid igapäevaelust, sõjapidamisest ja majandusest.
Suhted naabritega ja pärand
Kaananlased mõjutasid tugevalt piirkonna kultuuri: nende jumanägemused ja rituaalid levisid ning sõlmiti kaubanduslikke sidemeid foiniiklaste, egiptlaste ja hiljem assüürlastega. Kaanani kultuuri elemendid jäid kestma ja mängisid rolli Iisraeli religioossete traditsioonide kujunemisel ning ida-mere piirkonna kirjalike tähestike arenemisel.
Tänapäeval on Kaanani pärand nähtav arheoloogilistes paikades, tekstides ja tähtsates kultuurilistes seostes Lähis-Ida ajalooks. Nende religioon, kunst ja kirjutussüsteemid on olulised kõne- ja kirjelduse allikad antiikaja uurimisel.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid kaananlased?
V: Kaananlased olid foiniiklaste, amorlaste, assüürlaste ja iisraellastega seotud semiidi rahvas.
K: Millal nad asusid sellesse piirkonda elama?
V: Kaananlased asusid piirkonda elama umbes 2000 eKr.
K: Milline oli nende peamine poliitiline rühm?
V: Kaananlaste peamine poliitiline rühm oli linnriik, kus kuningas valitses linna või linna ja seda ümbritsevaid külasid ja maad.
K: Kes vallutas Kaananit Joosua raamatu järgi?
V: Joosua raamatu kohaselt olid iisraellased need, kes Kaananit vallutasid.
K: Millised tõendid viitavad sellele, et see vallutus ei pruukinud olla täielik?
V: Arheoloogia ja Piibli kirjeldused viitavad sellele, et kuigi mõned piirkonnad võisid iisraellaste väed vallutada, jäid teised Kaanani osad veel mõneks ajaks pärast seda paljude algsete elanike poolt asustatuks.
K: Kes arvatakse, et hävitasid 1100. aastal eKr paljud linnad? V: Arvatakse, et paljud Kaanani linnad hävitasid sel ajavahemikul Egeuse mere ümbrusest pärit mererahvad või vilistid.
K: Milliseid jumalaid ja jumalannasid nad kummardasid? V: Peamised jumalad, keda kaananlased kummardasid, olid El (loojajumal) ja Baal (tormijumal). Nad kummardasid ka selliseid viljakusjumalannasid nagu Anat, Ašera ja Astarte.
Otsige