Koopamaalingud: eelajalooline kunst, tehnikad ja kuulsad koopad
Koopamaalingud: avasta eelajalooline kunst, tehnikad ja kuulsad koopad nagu Lascaux ja Altamira — salapärased loomastseenid, materjalid ja tähendused.
Koopamaalingud on maalid koobaste seintel ja lagedel, mis pärinevad enamasti inimkonna eelajaloolisest perioodist. Suurem osa tuntud maalidest on valmistatud paleoliitikumis ehk umbes 10 000–20 000 aasta eest, kuigi vanimad dateeringud ulatuvad sügavamale (mõnede hinnangute järgi kuni ~32 000 aasta taha) ning nende täpne vanus on teadlaste seas vahel vaidluse objekt. Koopamaalingud on leitud paljudest maailma paikadest, kuid eriti rikkalikud leiud on tehtud Prantsusmaal ja Hispaanias.
Tehnikad ja materjalid
Koopamaalingute loomiseks kasutati peamiselt looduslikke pigmente ja lihtsaid töövahendeid. Maale tehti nii kuiva joonistamise kui ka värvi pihustamise, tampimise ja hõõrumise teel. Tavapärasemad tehnilised võtted ja materjalid:
- Pigmentid: punane ja kollane ooker, hematiit, mangaanoksiid ja süsi. Need ained annavad toonid, mis on maalides tihti üsna hästi säilinud.
- Rakendusviisid: värvi piserdamine läbi torukese (nt õõnsast luust), pintseldamine loomkarva või samblaga, sõrme- ja käejälgedega kujutamine ning pigmenti maha tampimine. Mõnikord segati pigmente rasva, vaha või veega, et need paremini kivipinnale kinnituksid.
- Joonistamise algus: sageli tehti kõigepealt kivisse loomade kontuur ehk siluett ning seejärel lisati detailid ja varjud.
- Graveerimine ja reljeef: mõnel kohal on maalide kõrval ka sisse raiutud jooni või reljeefe, kus kujutised on kivisse süvendatud.
Mida maaliti ja miks?
Kõige sagedamini maaliti loomi ja jahipidamisstseene. Kujutatud on eriti suures arvus: biisoneid, hobuseid, hirvi, põtrade, mammuteid ja teisi tol ajal olulisi liike. Lisaks leidub koobastest ka käejälgi (stensiile), inimmõõtmelisi kujutisi, geomeetrilisi märke ja mõnikord ka abstraktsemaid mustreid (abstraktsemad kujundid).
Eesmärk ei ole ühene: teadlased pakuvad mitmeid võimalusi. Maalid võisid olla seotud rituaalide, uskumuste või sümboolse kommunikatsiooniga; need võisid teenida õpetlikku eesmärki (nt jahitehnika demonstreerimine) või markeerida olulisi kohti koobastes. Sageli asuvad maalid raskesti ligipääsetavates kohtades, mis viitab tähtsale ja võib-olla erilise tähendusega rollile kogukonnas.
Kuulsad koopad ja leiukohad
Tänapäeval on teada umbes 350 koopast, kus on säilinud maalid. Eriti tuntud on:
- Altamira (Hispaania) – kuulus oma värvite rikkuse ja äratuntavate biisonikujutiste poolest.
- Lascaux (Prantsusmaa) – üks kuulsamaid paleoliitilisi koopamaalingute komplekse; originaal on publiku eest suletud, kuid on valmistatud detailsed koopiakopiad, et kaitsta maalide seisundit.
- Creswell Crags (Inglismaal) – Briti saarestiku tähtis leiukoht.
- Astuvansalmi kaljumaalingud (Soomes) – näide kaljupindadel tehtud maalidest, mis on erosiooni tõttu osaliselt hävinud (erosioon on üks peamisi säilivust mõjutavaid tegureid).
Väärt on mainida, et koopamaalingud ei ole piiratud ainult Euroopaga: Aasias (nt Indoneesia Sulawesi saarel) ja Austraalias on samuti vanu kivikunsti näiteid, mis näitavad sarnaseid teemasid ja tehnikaid ning panevad esile inimsuguluse ja ideede leviku sajandite vältel.
Kuupäevastamine ja teaduslikud vaidlused
Maalingute vanust hinnatakse erinevate meetoditega: radiokarbonaatdateerimine (süüsi ja orgaaniliste täkke järgi), uraan-tooriumi dateerimine kaltsiitkihtide (pealiskihi) abil ning stratigraafilised võrdlused. Mõned hiljutised uuringud on toonud esile ootamatuid tulemusi — nt on leitud väga vanu kujutisi, mille dateeringud võivad viidata sellele, et osa kivikunstist oleks tehtud enne kaasaegse inimese lahkumist teatud aladelt või isegi Neandertaalsete inimeste poolt. Need järeldused on tihti vastuolulised ja nõuavad täiendavat kontrolli ning ristkontrolle erinevate meetoditega.
Säilitamine, avatus ja reprodutseerimine
Paljud koopad on tundlikud valguse, niiskuse ja inimeste hingamise mõjule. Näiteks Lascaux’ originaal suleti külastajatele 1963. aastal, kuna suur käsikäes käinud niiskus- ja seente levik hakkas kahjustama maale. Selliste probleemide vältimiseks on loodud replikad ja virtuaalnäitused, mis lubavad inimestel kunstiga tutvuda ilma originaale ohustamata. Samuti viiakse läbi konservatsiooniprojekte, mis hõlmavad mikroklimaadi regulatsiooni, bioloogilise kasvustiku kontrolli ja põhjalikku dokumenteerimist.
Kokkuvõte
Koopamaalingud on rikkalik ja mitmetahuline osa inimkonna varajasest kultuuripärandist. Need pakuvad ainulaadset pilku meie esivanemate maailmavaatesse, loodusliku keskkonna tajumisse ja kunstilistesse oskustesse. Teadusuuringud, säilitustegevused ja tehnoloogilised rekonstrueerimised aitavad meil mõista ja kaitsta seda väärtuslikku pärandit tulevastele põlvedele.
Märkus: koopamaalingute uurimine on aktiivne teadusvaldkond ja uued leiud või dateeringud võivad varasemaid tõlgendusi täiendada või muuta.
Stiilid
André Leroi-Gourhan (1911-1986) on liigitanud maalid erinevatesse stiilidesse:
Stiil | Ajavahemik | Näited | Selgitus |
I | Chatelperronien Aurignacien | Vulvas La Ferassie's Herbivore Belcayre'is | Loomade, näiteks hobuste ja mammutite skemaatilised maalid. Väga sageli on kujutatud ainult looma pea või selg. Sageli kasutatakse lisaks joonte ja punktide kujutamist. Mõnikord on kujutatud ka skemaatilisi vulvaane. Täpne dateerimine on raske. |
II | Gavettien, Perigoriden, Soultréen | Paar-ei-paar koobas Lausseli Veenus | Selle aja jooksul võidi maalinguid kõigepealt kasutada rituaalide/religioossetel eesmärkidel. Maalid plaatidel, koopa sissepääsuosas või kaljupaikades. Neid võib leida koopa sees vaid harva. Maalid muutuvad skeemilisemaks ja sageli on maalile lisatud looma kael/selg. Esinevad Veenuse figuurid, mis on kõik skemaatilised: jalad/jalad puuduvad, nägu ja käed on ainult vihjatud. Puusad, kõht ja rinnad on väga rõhutatud. Esimest korda leidub käte kujutisi. |
III | Soultréen, varane Magdaleena | Lascaux Pech Merle Roc de Sers El Castillo Rocamdour | Kivikunsti arengu haripunkt. Jooned on peenemad ja inimesed püüdsid näidata liikuvaid loomi. Väga lühikesed jalad ja keha, mis tunduvad liiga suured, kui neid võrrelda peaga. Selja märgistatud jooned, mis on II stiilis väga rõhutatult, on vähem väljendunud. Loomade sarved ja sarved on sageli kujutatud perspektiivses vaates. Väga sageli on maalitud piisonid ja hobused. Neid näidatakse tavaliselt ühel ja samal joonisel. Muid loomi näidatakse sageli lisana. Loomade kõrval on peaaegu alati märgid. Inimesi näidatakse loomade suhtes, esimest korda. Esinevad positiivsed ja negatiivsed kätejäljed. |
IV | Magdaleena III ja IV, Magdaleena V ja VI | Trois Frères Les Combarelles | Enamik koopaid on selles stiilis. Esinevad liikuvad objektid, mis võimaldavad seda stiili täiendavalt klassifitseerida. Loomad on kujutatud väga realistlikult. Sarved ja sarved on samuti realistlikult kujutatud, mitte enam perspektiivses vaates. Hobustel on märgistatud kõht ja kaks joont õlgadel. Bisonitel on vöökohal kolmnurk. Loomade kõrval on erinevad sümbolid. |
Teooriad
On erinevaid teooriaid, mis võis panna inimesi koobastes maalima. Allpool on esitatud kõige levinumad selgitused:
- Tegemist võib olla jahimaagia vormiga, mis on mõeldud loomade arvu suurendamiseks. Teine seletus on sellega tihedalt seotud ja leiti jahimeeste-kogupidajaühiskondade uurimisel: Need maalid on tehtud šamaanide poolt. Šamaanid tõmbusid koobaste pimedusse, läksid transiseisundisse ja maalisid siis oma nägemusi, võib-olla mõeldes, et koopaseintelt endilt jõudu ammutada.
- Tegemist võib olla mingi graffitiga, mida enamasti tegid tolleaegsed noormehed. Samuti leiti umbes sama vanu Veenuse figuurid. Selle teooria kohaselt oli tolleaegses ühiskonnas palju noorukeid. Enamik noorukitest, kes maalisid, olid mehed, kuid mõned olid ka naised.
- Maalid võisid olla tehtud praktilistel põhjustel: Seal on varjatud sümboolika, mis võib näidata jahipidamise tehnikat või loomade marsruute.
- Inimesed maalisid seda, mida nad soovisid või millest nad unistasid. Teise võimalusena: neid maale peeti tol ajal "kunstiks". Tänapäeval on mitmeid ühiskondi, kellel ei ole sõna "kunst", kuid kes harrastavad sama maalimist.
Vanim teadaolev
Indoneesia koopa seinal olev maal on umbes 44 000 aastat vana. See kujutab pühvlit, keda kütitakse. Eelmisel aastal leiti Borneost veel üks maal.
Galerii
·
La Pasiega, Hispaania
·
Altamira, Hispaania
·
Chauvet'st, Prantsusmaalt
·
Chauvet'st
·
Lascaux'st, Prantsusmaalt
·
Niaux'i koopast, Prantsusmaa
·
Mammuthi söövitus, Pair-Non-Pair, Prantsusmaa
·
Käed Gargase koopas, Prantsusmaa
Seotud leheküljed
- Kivikunst
- Ülempaleoliitikum
Küsimused ja vastused
K: Mis on koopamaalingud?
V: Koopamaalingud on maalid koobaste seintel ja lagedel.
K: Millal need maalid tehti?
V: Tavaliselt on need maalid tehtud eelajaloolisel ajal.
K: Miks need maalid tehti?
V: Ei ole teada, miks need maalid tehti. Neil võis olla rituaalide funktsioon või see võis olla viis, kuidas edastada teavet teistele inimestele.
K: Mitu koobast, kus on maalid, on tänapäeval teada?
V: Praegu on teada umbes 350 koobast, kus on maalid.
K: Kus asub enamik teadaolevatest koopamaalingutest?
V: Paljud teadaolevad koopamaalingud asuvad Prantsusmaal ja Hispaanias.
K: Millised on mõned näited tuntud koobastest, kus on maalinguid?
V: Mõned tuntud maalingutega koopad on Altamira Hispaanias, Lascaux Prantsusmaal ja Creswell Crags Inglismaal.
K: Milliseid materjale kasutati maalide joonistamiseks?
V: Maalid joonistati punase ja kollase ookri, hematiidi, mangaanoksiidi ja söega. Mõnikord pandi looma siluett kõigepealt kivisse.
Otsige