Koopamaalingud

Koopamaalingud on maalid koobaste seintel ja lagedel. Tavaliselt on need maalid tehtud eelajaloolisel ajal. Enamik koopamaalinguid pärineb 10 000-20 000 aasta tagusest ajast. Vanimad pärinevad umbes 32 000 aasta tagusest ajast, kuid teadlased on endiselt eriarvamusel, kas see dateering on õige.

Ei ole teada, miks need maalid tehti. Neil võis olla rituaalide funktsioon. Samuti võisid need olla viisiks, kuidas edastada teavet, et teatada teistele inimestele millestki. Enamik maalinguid on koobastes, kuhu on raske ligi pääseda.

Tänapäeval on teada umbes 350 koobast, kus on maalid. Paljud neist asuvad Prantsusmaal ja Hispaanias. Kõige tuntumad on ilmselt Altamira (Hispaanias), Lascaux (Prantsusmaal) ja Creswell Crags (Inglismaal) koopad. Mõnikord on maalinguid tehtud ka kaljuseintele. Erosiooni tõttu on neist siiski vähem säilinud. Üheks selliseks näiteks on Astuvansalmi kaljumaalingud (Soomes).

Kõige sagedamini maaliti loomi või jahipidamisstseene. Mõnikord on seal ka käed. Harva on ka abstraktsemaid mustreid.

Maalid joonistati punase ja kollase ookri, hematiidi, mangaanoksiidi ja söega. Mõnikord pandi kõigepealt kivisse looma siluett.

Stiilid

André Leroi-Gourhan (1911-1986) on liigitanud maalid erinevatesse stiilidesse:

Stiil	Ajavahemik	Näited	Selgitus
I	Chatelperronien Aurignacien	Vulvas La Ferassie's Herbivore Belcayre'is	Loomade, näiteks hobuste ja mammutite skemaatilised maalid. Väga sageli on kujutatud ainult looma pea või selg. Sageli kasutatakse lisaks joonte ja punktide kujutamist. Mõnikord on kujutatud ka skemaatilisi vulvaane. Täpne dateerimine on raske.
II	Gavettien, Perigoriden, Soultréen	Paar-ei-paar koobas Lausseli Veenus	Selle aja jooksul võidi maalinguid kõigepealt kasutada rituaalide/religioossetel eesmärkidel. Maalid plaatidel, koopa sissepääsuosas või kaljupaikades. Neid võib leida koopa sees vaid harva. Maalid muutuvad skeemilisemaks ja sageli on maalile lisatud looma kael/selg. Esinevad Veenuse figuurid, mis on kõik skemaatilised: jalad/jalad puuduvad, nägu ja käed on ainult vihjatud. Puusad, kõht ja rinnad on väga rõhutatud. Esimest korda leidub käte kujutisi.
III	Soultréen, varane Magdaleena	Lascaux Pech Merle Roc de Sers El Castillo Rocamdour	Kivikunsti arengu haripunkt. Jooned on peenemad ja inimesed püüdsid näidata liikuvaid loomi. Väga lühikesed jalad ja keha, mis tunduvad liiga suured, kui neid võrrelda peaga. Selja märgistatud jooned, mis on II stiilis väga rõhutatult, on vähem väljendunud. Loomade sarved ja sarved on sageli kujutatud perspektiivses vaates. Väga sageli on maalitud piisonid ja hobused. Neid näidatakse tavaliselt ühel ja samal joonisel. Muid loomi näidatakse sageli lisana. Loomade kõrval on peaaegu alati märgid. Inimesi näidatakse loomade suhtes, esimest korda. Esinevad positiivsed ja negatiivsed kätejäljed.
IV	Magdaleena III ja IV, Magdaleena V ja VI	Trois Frères Les Combarelles	Enamik koopaid on selles stiilis. Esinevad liikuvad objektid, mis võimaldavad seda stiili täiendavalt klassifitseerida. Loomad on kujutatud väga realistlikult. Sarved ja sarved on samuti realistlikult kujutatud, mitte enam perspektiivses vaates. Hobustel on märgistatud kõht ja kaks joont õlgadel. Bisonitel on vöökohal kolmnurk. Loomade kõrval on erinevad sümbolid.

Teooriad

On erinevaid teooriaid, mis võis panna inimesi koobastes maalima. Allpool on esitatud kõige levinumad selgitused:

Tegemist võib olla jahimaagia vormiga, mis on mõeldud loomade arvu suurendamiseks. Teine seletus on sellega tihedalt seotud ja leiti jahimeeste-kogupidajaühiskondade uurimisel: Need maalid on tehtud šamaanide poolt. Šamaanid tõmbusid koobaste pimedusse, läksid transiseisundisse ja maalisid siis oma nägemusi, võib-olla mõeldes, et koopaseintelt endilt jõudu ammutada.
Tegemist võib olla mingi graffitiga, mida enamasti tegid tolleaegsed noormehed. Samuti leiti umbes sama vanu Veenuse figuurid. Selle teooria kohaselt oli tolleaegses ühiskonnas palju noorukeid. Enamik noorukitest, kes maalisid, olid mehed, kuid mõned olid ka naised.
Maalid võisid olla tehtud praktilistel põhjustel: Seal on varjatud sümboolika, mis võib näidata jahipidamise tehnikat või loomade marsruute.
Inimesed maalisid seda, mida nad soovisid või millest nad unistasid. Teise võimalusena: neid maale peeti tol ajal "kunstiks". Tänapäeval on mitmeid ühiskondi, kellel ei ole sõna "kunst", kuid kes harrastavad sama maalimist.