Lascaux — kuulus paleoliitiline koopamaalingute koobas Prantsusmaal
Lascaux — kuulus paleoliitiline koopakoobas Prantsusmaal, UNESCO maailmapärand, tuntud realistlike loomamaalingute ja Dordogne'i iidse koopakunsti pärl.
Lascaux on nimi, mis on antud Loode-Prantsusmaal Vézère'i orus asuvale koopale. Lascaux' koobas on kuulus oma koopamaalingute poolest.
Dordogne'i departemangu Montignac'i küla lähedal on mitu koobast. Üks neist koobastest sisaldab mõningaid tuntumaid ülemise paleoliitikumi kunstiteoseid. Enamik maalinguid on realistlikud kujutised suurtest loomadest. Paljud neist loomadest on fossiilsete tõendite põhjal teada, et nad elasid sel ajal selles piirkonnas. Lascaux' paik lisati 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse Vézère'i oru nime all.
Montignac on umbes 40 km kaugusel Périgueux'st ja umbes 25 km kaugusel Sarlat-la-Canéda'st.
Avastamine ja datering
Lascaux' koobas avastati 1940. aastal kohalike noorte poolt; avastajate hulka kuulusid Marcel Ravidat ja tema sõbrad. Koopa kividest ja maalingute stiilist tehtud uuringud viitavad, et teosed kuuluvad ülemise paleoliitiku ehk Magdalénieni ajastusse ning on ligikaudu u 17 000 aastat vanad (ligikaudne aeg sõltub analüüsimeetoditest).
Maalingute kirjeldus ja tehnika
Koopas on arvukalt loomakujutisi — härjad, biisonid, hobused, hirved, mägerjad ja ka mõned abstraktsemad märgid ning inimfiguurid. Kuulsaim koht on Salle des Taureaux ehk „Suurte härjade saal“, kus on suursugused härja- ja biisonikujutised. Erilist tähelepanu pälvib ka nii-öelda „Põhjaauk“ (Le Puits või The Shaft), kus on haruldane inimfiguuri ja looma kombinatsioon.
Värvid on valmistatud looduslikest pigmentidest: punakaspruun rauh (red ochre), mangaanoksiidist saadud must ning söest tehtud must vara. Maalinguid on tehtud erinevate tehnikatega — pintslitega, pigmenti pooling ja puhumisega läbi torukeste, ning joonistatud ka terava tööriistaga sisse graveerides.
Tähendus ja tõlgendused
Lascaux' piltide tähendus on teadlaste ja uurijate seas endiselt arutluse all. Üks levinud seletus on, et maalingud võisid olla seotud rituaalide või maagilise mõtlemisega, näiteks edukama jahipidamise sooviga. Teine vaatenurk rõhutab pildi- ja ruumi kasutust kommunikeeriva või sümboolse tähendusega, kuid lõplikku konsensust puudub — Lascaux pakub rikast materjali mitmesuguste teooriate testimiseks.
Säilitamine ja koopakoopiad
Koopa avamine avalikkusele pärast avastamist tõi kaasa kahjustusi: külastajate väljahingatav süsihappegaas (CO2), niiskuse ja mikroorganismide levik tekitasid kloorivalguse, hallituse ja mineraalset sadeprobleeme. Standardeid kohandati, kuid kahju sundis lõpuks originaalkoopa 1963. aastal suletuks tava-külastajatele. Peale seda on originaalpiirkonda lubatud vaid piiratud teadusuuringuteks ja jälgimiseks, et vähendada edasist kahjustumist.
Korralduse osana rajati koopast täpsed koopiakopiad: Lascaux II avati 1983. aastal ja kopeerib osa originaalmaalidest; see võimaldas turistidel näha koopamaalingute rekonstruktsioone ilma originaali kahjustamata. Hiljem loodi ka rändnäitused (Lascaux III) ja uus, kaasaegne kompleks Lascaux IV (Centre International de l'Art Pariétal), mis avati 2016. aastal Montignac'is — seal on täielik rekonstruktsioon ning selgitav muuseumiosa ja kaasaegsed uurimislaborid.
Külastusinfo ja pärand
Tänapäeval on originaalkoopas ligi ligipääsmatu tavakülastajale, kuid Montignac'i lähedal asuvate koopia-ekspozitsioonide ja uue rahvusvahelise keskuse kaudu saavad huvilised siiski põhjaliku elamuse ja teadusliku teabe. Lascaux'i maalingute olulisus seisneb nende kõrge kunstilise taseme, arvukuse ja säilimuse tõttu — need pakuvad ainulaadset akent inimkonna varasesse kultuurilukku ning jätavad olulise pärandi nii teadusele kui ka maailmakultuurile.
Lascaux' koopamaalingud.
Dating
Kahjuks ei põhine ükski Lascaux's kasutatud värvidest kivisöel. Seetõttu ei ole maalide otsene dateerimine võimalik. Sellele vaatamata oli Lascaux üks esimesi leiukohti, kus kasutati radiosüsiniku dateerimist. Nii dateeriti tulekolletes olev kivisüsi umbes 17 000 aasta taguseks. H.Breuil ise arvas, et leiukoht on vanem, umbes 31.000-22.000 aastat vana.
Norbert Anjoulat uuris maalide stiili ja teemat ning leidis, et need on pigem Solutréenile kui Magdalénienile lähedased.
On mõningaid erimeelsusi saidi dateerimise kohta. Tundub, et maalid pärinevad 17 000-15 000 aasta tagusest ajast. Koopast leiti ka esemeid, mis tunduvad olevat vanemad. Esialgne dateering oli umbes 26 000 aastat tagasi.
Enamik arheolooge usub, et umbes 17 000 aasta vanus on täpne järgmistel põhjustel:
- Kõik maalid tunduvad olevat umbes sama vanad.
- Ei ole leitud ühtegi objekti, mis võimaldaks dateerida maalid 22 000 aasta vanuseks või vanemaks.
- Koopast leitud tööriistad vastavad 17 000-15 000 aastat tagasi kasutatud tööriistadele.
- Kõik radiosüsiniku dateeringud näitavad vanust umbes 17 000 aastat tagasi, mis vastab eespool toodud tulemustele.
Avastamine ja probleemid
Koopad avastati 1940. aastal. Aastaks 1955 külastas neid iga päev umbes 2000 inimest. 1968. aastal suleti algne koobas üldsusele ja paigaldati kliimaseadmete süsteem. Koopamaalingud restaureeriti ja mitmete maalingute koopiad loodi teistes lähedal asuvates koobastes, mida tuntakse Lascaux II ja Lascaux III nime all. Tänapäeval ei ole algne koobas enam üldsusele kättesaadav.
2000. aastal tekkis veel üks probleem: Teatud liiki seened hakkasid algses koopas kasvama. Need on äärmiselt resistentsed tavapäraste fungitsiidide, isegi formaldehüüdi suhtes. Seened elavad sümbioosis bakteriga, mis on võimeline fungitsiidi hävitama. Seetõttu tuleb fungitsiidi kombineerida antibiootikumiga, et tappa ka bakterit.
Alates 2006. aastast on olukord enam-vähem kontrolli all. Algseid koopaid pritsitakse nüüd iga kahe nädala tagant fungitsiidi/antibiootikumiga. Spetsiaalsed töötajad peavad koopa seinad käsitsi puhastama, eemaldades mütseeli, mis kasvab ravist hoolimata.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lascaux?
V: Lascaux on Edela-Prantsusmaal asuva koopa nimi, mis on kuulus oma koopamaalingute poolest.
K: Milliseid maalinguid leidub Lascaux's?
V: Lascaux'st leitud maalid kujutavad suuri loomi ülemisest paleoliitikumist, kellest paljud on tõestatud, et nad on elanud ümbruskonnas.
K: Kus asuvad Lascaux' lähedal asuvad koopad?
V: Lascaux' lähedal asuvad koopad Montignaci küla lähedal Prantsusmaal Dordogne'i departemangus.
K: Milline on Lascaux' paiga tähtsus?
V: Lascaux' paik on oluline, sest seal leidub ühed tuntuimad ülemise paleoliitikumi kunstiteosed ja see lisati 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.
K: Kuidas nimetatakse orgu, kus asub Lascaux' paik?
V: Lascaux' leiukohta sisaldav org on Vézère'i org.
K: Kui kaugel on Montignac Périgueux'st?
V: Montignac on Périgueux'st umbes 40 kilomeetri kaugusel.
K: Kui kaugel on Montignac Sarlat-la-Canédast?
V: Montignac on Sarlat-la-Canédast umbes 25 kilomeetri kaugusel.
Otsige