Lineaarkiri A dekodeerimata Minoose kirjaviis Kreetalt
Lineaar A on iidne kirjaviis, mida kasutati Kreetal. See on Minoose tsivilisatsiooni oluline kirjutussüsteem, mida teadlased ei ole tänaseni suutnud lõplikult tõlkida. Lineaar A oli üks Minoose Kreetal kasutatavatest kirjasüsteemidest; teisest, umbes sellest ajast natuke vanemast süsteemist, kasutatakse nimetust kreeka hieroglüüfid. Mõnda aega kasutati paralleelselt mitut kirjasüsteemi ning tundub tõenäoline, et eri süsteemidel oli oma kindel otstarve.
Ajaliselt ja leiukohtade järgi
Lineaar A oli kasutusel peamiselt Late Minoan ja osaliselt varem — ligikaudu 18.–15. sajandil eKr (täpsed kronoloogiad varieeruvad sõltuvalt allikast). Olulisemad leiukohad on paleed ja administratiivsed keskused nagu Knossos, Phaistos, Malia ja Zakros. Kirjalikke märke on leitud savitahvlitel, sildikestel, vaasidel ja mõnel muul objektidel.
Kiri, märgid ja materjalid
Süsteem koosneb peamiselt silpmärkidest (sylabogrammidest) ja ideogrammidest (piktogrammid, mis tähistavad kaupu, loomi, mõõtühikuid jms). Tänapäeval loetakse teada olevaks umbes 70–90 silpi tähistavat märki; täpne arv sõltub klassifikatsioonist ja allikast. Lisaks kasutatakse mitusada ideograafilist märki või sümbolit, mis annavad infot kaupade, agregaatide ja administratiivsete üksuste kohta.
Paljud lineaar A tekstid on administratiivse iseloomuga: inventuurid, nimekirjad, kaubaarvestused ja sarnased kirjed. Pikki narratiivtekste praktiliselt ei ole säilinud — enamik leide on lühikesed ja formaalsed. Põhjus on osaliselt säilitustingimustes: savitahvlid säilivad hästi, kuid tõenäoliselt kirjutati suur osa igapäevasest tekstist ka kergematele ja kiiresti riknevatele materjalidele, nagu papüürus või pärgament; need on aja jooksul hävinud.
Suhe lineaari B-ga ja dekodeerimise katsed
Arheoloog Arthur Evans leidis ja eristas nii lineaarset A kui ka hilisemat lineaarset B (leiud Knossosest ja mujalt) ning nimetas need vastavalt lineaarseks A-ks ja B-ks. Hiljem selgus, et lineaar B on Lineaar A-st tuletatud süsteem, mida kasutati Mykenaee kreeka keele kirjutamiseks ning mis dekodeeriti 20. sajandi keskel (Michael Ventris ja John Chadwick). Lineaar A seevastu jääb peamiselt tõlgendamata, sest suur osa märgenditest ja keelelistest elementidest ei sobitu teadaolevate keelte juurde.
Mõned märgid (umbes mõnikümmend) on morfoloogiliselt sarnased lineaari B märkidega, kuid paljud on unikaalsed ja nende tähendus on teadmata. Seetõttu annab lineaari B süsteemi kasutamine lineaari A tekstide otseseks „lugemiseks” sageli ebausaldusväärseid või arusaamatuid tulemusi. Kasutatavat keelt ei ole võimalik kindlaks määrata; see ei tundu olevat otseselt seotud ühegi praegu tuntud keele perega. Mõnikord kasutatakse selle kirjakeele tähistamiseks töökeelset nime „minoani” või kasutatakse väljendit, mis viitab pre‑kreeka või endeemilisele kreetakeelsele huvitusele.
Uurimissuundadest ja väljakutsetest
Lineaarse A dešifreerimine on keeruline mitmel põhjusel:
- puuduvad üheselt vastet andvad kakskeelsed tekstid (kuni erandlike juhtumiteni);
- suur osa tekstidest on lühikesed ja administratiivsed — napp kontekst raskendab morfoloogilist analüüsi;
- suur osa võimalikest tekstidest kirjutati tõenäoliselt perishable materjalidele, mis on hävinud;
- keeleline kuuluvus on seni ebaselge, mistõttu ei ole usaldusväärset võrdlusbaasi.
Oluline kokkuvõte
Lineaar A on üks olulisemaid allikaid Minoose kultuuri uurimisel ning oluline näide sellest, kui palju võib kaduda, kui tekstid on kirjutatud kiiresti riknevatele materjalidele. Kuigi lineaari B dešifreerimine tõi selgust mükenaee kreeka varases vormis, on lineaarse A keel ja paljude märkide täpne tähendus jäänud teaduse üheks suurimaks ajalooliseks mõistatuslikuks ülesandeks.
Märkus: praegused andmed (märkide arvud, kronoloogiad ja tõlgendusvõimalused) põhinevad viimastel arheoloogilistel ja epigraafilistel uuringutel ning võivad täpsustuda uute leidude ja analüüside tulekul.
Lähivaade tahvlile, millel on kirjapilt lineaarses A kirjas
Thera saarelt leitud lineaarsete A-tahvlitega tahvlid
Joonis A, nagu see leiti tassi kohta
Küsimused ja vastused
K: Mis on piiriliin A?
V: Lineaar A on Kreetal kasutatud iidne kirjaviis, mida ei ole veel tõlgitud. See oli üks Minoose Kreetal kasutatavatest kirjasüsteemidest ja seda kasutati umbes 17. sajandist eKr kuni 15. sajandini eKr.
K: Kuidas on see võrreldav lineaarkirjaga B?
V: Lineaar B on lineaarsel A-l põhinev kirjaviis, mis on tõlgitud. Lineaarses A-s on umbes viiskümmend märki, mis on sarnased lineaarses B-s olevate märkidega, kuid umbes 80% lineaarses A-s olevatest märkidest on ainulaadsed. Kui kasutada lineaari B teadmisi lineaari A lugemiseks, tekib tekst, mida ei saa lugeda.
K: Millist keelt see kasutab?
V: Selle kirjaviisi keelt on nimetatud eteokreeka keeleks ja see ei tundu olevat seotud ühegi teadaoleva keelega.
K: Mitu märki on teada?
V: Praegu on teada umbes 70 märki (mis tõenäoliselt kujutavad silpe), samuti umbes 100 ideograafilist märki, mida saab kombineerida silpidega. Lisaks sellele on mõned numbrimärgid, mille väärtus on teada.
K: Millest näib olevat enamik tekste?
V: Enamik tekste näib olevat loetelud, kuigi mõned neist võivad olla lühikesed pühendumused, mida võib leida libauudistel. Pikki tekste ei ole seni leitud.
K: Milliseid materjale kasutati tavaliselt nende kirjapanekute kirjutamiseks?
V: Sirged jooned, nagu need, mida kasutati lineaarsete A-tahvlite puhul, ei olnud savitahvlite puhul väga praktilised, seega kirjutati tõenäoliselt enamasti muudele materjalidele, näiteks papüürusele või pärgamendile; need materjalid ei püsi siiski nii kaua kui savi, seega on suur osa sellest kirjast aja jooksul tõenäoliselt kaduma läinud.
