Mükeene (Mykēnai) — varakreeka tsivilisatsiooni arheoloogiline keskus

Mükeene (kreeka keeles Μυκῆναι Mykēnai või Μυκήνη Mykēnē) on arheoloogiline paik Kreekas. See asub Ateenast umbes 90 km edelas, Peloponnesose kirdeosas.

Teisel aastatuhandel eKr oli Mükeene üks tähtsamaid varakreeka tsivilisatsiooni keskusi, millel oli tugev sõjavägi. Kreeka ajaloo aega umbes 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr nimetatakse Mükeene Kreekaks.

Arheoloogiline olulisus

Mükeene oli üks keskseid palee- ja linnakeskusi hilispronksiajastul (Late Bronze Age) ning mängib olulist rolli Kreeka ja kogu Vahemere eelajaloo uurimises. Siin asunud paleesüsteem, administratiivne võrk ja rikkalik hauakorpus annavad teavet poliitilise võimu, majanduse, sõjapidamise ja rituaalide kohta varakreeka ühiskonnas. Mykēnai on seotud ka homerilise traditsiooniga — kohaga, kust pärit olevat Agamemnoni kuulus linna- ja sõjaväeline võim Iliase loole.

Peamised leiukohad ja ehitised

Arheoloogiline kompleks sisaldab mitmeid tuntud objekte, mida külastajad ja teadlased peamiselt vaatlevad:

• Lõvikute värav (Lion Gate) – linna peavärav, mis on ehitatud hiiglaslikest kiviplokkidest (nn "küklopeiline" müür), dateeritakse umbes 13. saj eKr.
• Akropol ehk künkale rajatud kindlustatud linnus, kus paiknesid palee ja administratiivhooned.
• Haudaringid (Grave Circles A ja B) – raundid kuningliku perekonna hauakambritest, kus leiti rikkalikult graveerimisvara, sealhulgas kuld- ja pronkeesemed.
• Tholose-tüüpi haudad nagu “Atreuse aare” ehk Treasury of Atreus — suur mügarikujuline (beehive) kalmetüüp, mille sisemus ja dromos on hästi säilinud.
• Palee varemed, tööstusalad ja taristujäägid, mis näitavad keerukat administratiivset tegevust (nt Linear B savitahvlid teistes mükeeenia keskustes kinnitavad sarnast bürokraatiat).

Avastamine ja väljakaevamised

Modernne arheoloogia Mükeenes algas 19. sajandil; olulised väljakaevamised teostasid Frank Calvert ja peamiselt Heinrich Schliemann 1870.–1880. aastatel. Schliemann leidis haudaringidest hulgaliselt väärtuslikke esemeid, sh kuulus „Agamemnoni mask“, mis tekitas nii imetlust kui ka teaduslikke vaidlusi (korrelatsioonid homerse legendiga on osaliselt pretensioonikad). Hilisemad ja metoodilisemad väljakaevamised on jätkanud leide ja täpsustanud kronoloogiat.

Lisaks on Mykēnai tähtis seoses kirjalike allikatega: mykeeenia ajastule kuuluv varakeelne kirjasüsteem Linear B, mis leiti teiste keskustega (nt Pylos, Knossos) seotud leiurollis, dešifreeriti 1950. aastatel (Michael Ventris) ja tõestas, et Mykēnei ühiskonnas räägiti varajast kreeka keele vormi.

Mükeene ajalooline lõpp ja pärand

Mükeene kõrgkultuur langes umbes 12.–11. sajandil eKr, osa laiemast hilispronksiaja kokkuvarisemisest Vahemere regioonis. Selle põhjuseid peetakse mitmepalgelisteks: sõjalised rünnakud, sisesed ülestõusud, rahvastikumuutused (nt Doria ränne), majanduslik kollaps ja loodusõnnetused (maavärinad, kliimamuutused) võisid kõik mängida osa.

Pärand: Mükeene on tänapäeval nii teaduslikult oluline kui ka populaarne turismiobjekt. 1999. aastal lisati Mükeene ja Tiryns UNESCO maailmapärandi nimekirja (World Heritage) tänu nendele hästi säilinud struktuuridele ja ajaloolisele tähendusele. Muuseum ja väljakaevamised aitavad mõista varakreeka ühiskonna toimimist ning seost hilisema klassikalise Kreeka kultuuriga.

Külastajaile

Arheoloogiline ala on avalikkusele ligipääsetav ja asub lähedal tänapäevasele külaasutusele Mykines. Paigas on võimalik näha nii suurt osa müüridest ja väravatest kui ka haudaringide ja tholos-kalmeste väliskujusid; läheduses on väike muuseum, kus eksponeeritakse väljakaevamistelt leitud esemeid. Külastamisel soovitatakse kanda mugavaid jalatseid ja arvestada kuumade suveilmadega — osa alast on päikese käes paljas.

Mükeene jätkab pakkumast tugevat konteksti varakreeka sotsiaalse, sõjalise ja kultuurilise elu mõistmiseks ning on oluline lüli vana-kreeka ajaloolise ahela uurimisel.

Otsing