Sead on imetajad perekonnast Sus. Nende hulka kuuluvad kodusiga ja selle esivanem, tavaline Euraasia metssiga (Sus scrofa), ning teised liigid. Sead kuuluvad kabiloomade sugukonda Suidae.

Suguluses, kuid väljaspool sugukonda, on babirusa ja võsasiga. Sead, nagu ka kõik suitsiidid, on pärit Vanast Maailmast. Beebisigu nimetatakse põrsasteks. Sead on kõikjal sööjad ning väga sotsiaalsed ja intelligentsed loomad.

Sigadel on kopsakas, tünnikujuline keha ja lühikesed jalad.

Kodusea liha süüakse toiduks ja seda nimetatakse sealihaks. Juudi ja moslemi usundid ning mõned kristlikud konfessioonid usuvad, et sealiha söömine on vale. Seakasvatajad hoolitsevad selle eest, et loomad ei saaks haigusi ega parasiite, mis võiksid inimestele kahju tekitada.

Kodusigu on eri värvi, kujuga ja suurusega. Tavaliselt on nad roosad, kuid lemmikloomadena peetavad väikesed sead (potiloomad) on mõnikord teist värvi. Sead veerevad mudas, et kaitsta end päikesevalguse eest. Paljud inimesed arvavad, et sead on räpased ja haisevad. Tegelikult veerevad nad mudas, et hoida putukaid ja puuke oma nahast eemal. Samuti aitab see hoida nende nahka niiskena ja alandada nende kehatemperatuuri kuumadel päevadel. Nad on kõikjal sööjad, mis tähendab, et nad söövad nii taimi kui ka loomi.

Sead on intelligentsed loomad. Nad on isegi võimelised õppima videomänge mängima. Sigu kasutatakse tavaliselt tööloomadena. Neid kasutatakse trühvlite otsimiseks, vankrite vedamiseks ja maamiinide väljaselgitamiseks. Eksisteerivad sigade võiduajamised.

Bioloogia ja taksonoomia

Sead kuuluvad imetajate klassi ja kabiloomade (Suidae) sugukonda. Kodusead (tihti nimetatud ka Sus scrofa domesticus) on aretatud peamiselt Euraasia metssigast (Sus scrofa). Kabiloomade hulka kuuluvad mitu eri liiki, mis erinevad suuruse, karvkatte ja elupaiga poolest.

Füüsilised tunnused

Kehaehitus: sead on tihti tünnikujulise kehaga, tugevate kaarjate seljaga ja lühikeste jalgadega. Neil on paistes ja tundlik ninaots (saba) ning tugevad esihammasteks kujunenud kihvad (tusked), mis on eriliselt väljendunud isastel.

Nahk ja karvkate: karvkatte värvus võib ulatuda roosast ja mustast kuni halli ja pruunini; paljudel kodusel sigal on hõredam karv, feral- või metssea karvkate on tihedam.

Käitumine ja sotsiaalsus

Sead elavad enamasti sotsiaalsetes rühmades, mida nimetatakse sageli "parvedeks" või "sounderiteks" — tavaliselt koosnevad need emasloomadest ja nende järglastest; isased võivad olla üksikult või moodustada väiksemaid rühmi. Nad suhtlevad häälitsuste, lõhnamärkide ja kehakeelega.

Wallowing (mudaveeremine): seapuhumisel on oluline termoregulatsiooni ja parasiitide tõrje osa — mudas vedelemine jahutab neid, kaitseb päikesepõletuse eest ning eemaldab parasitaare.

Toitumine

Sead on kõikjal sööjad (omnivoorid): nad söövad taimeosi (juured, mugulad, seemned, viljad) ja loomalisi toiduaineid (putukad, väikesed loomad, hukkunud loomad). Rootimisest tekib maapinna segamine, mis võib mõjutada ökosüsteeme.

Paljunemine ja areng

Suguküpseks saamine ja paaritumine: emased seabessad võivad sattuda östrusesse mitmeid kordi aastas; paaritumine järgneb tavaliselt rühmasisesetele sotsiaalsetele rutiinidele.

Tiinus ja pesakond: sigade tiinus kestab ligikaudu 114 päeva (umbes 3 kuud + 3 nädalat + 3 päeva). Pesakonnas on tavaliselt 6–12 põrsast, kuid aretuse tingimustes võib arv olla suurem. Põrsad saavad ema piima ja kiirelt kaalu juurde; nad võivad hakata tahkemat toitu sööma mõne nädala vanuselt.

Tõud ja aretus

On aretatud palju sorte vastavalt otstarbele: lihasead, siga-sünnika, universaalsed tõud ja mitteametlikult tuntud seltsisigade (pot-bellied või potiloomad) tõud. Levinud tõud on näiteks Large White, Landrace, Duroc ja Berkshire (nimed rahvakeeles võivad varieeruda).

Inimkasutus

  • Toit: sealiha (siga- või sealihaks nimetatav) on maailmas laialt tarbitud toiduaine.
  • Töö ja abi: seakasutused hõlmavad trühvlite otsimist (trühvlite leidmine), vankrite või koormate vedamist traditsioonilistes kultuurides ning ka spetsiifilisi ülesandeid nagu maamiinide avastamine.
  • Teadus ja meditsiin: seate kudesid ja organeid uuritakse Xeno- (üsna ulatuslikult) siirdamises ja meditsiinilaborites; siga on meditsiinis oluline mudelorganism.
  • Meelelahutus ja võistlused: mõnes kohas toimuvad sigade võiduajamised ja näitused (võiduajamised).

Tervis, haigused ja bioohutus

Sead võivad haigestuda mitmetesse haigustesse, mis on olulised nii loomade kui inimeste tervise seisukohalt:

  • viirushaigused: Aafrika siga katku (ASF), seakatk;
  • bakteriaalsed infektsioonid: pasteurelloos, salmonelloos;
  • parasiidid: trihhinelloos (trihhine), soolestiku parasiidid; seetõttu jälgivad seakasvatajad

Bioohutus: suured sigala- ja teraviljaäri pidajad rakendavad biokaitse meetmeid (vaccinatsioonid, liikumispiirangud, desinfitseerimine), et vältida haiguste levikut.

Keskkonnamõju ja feral-sead

Vaba looduses elavad metsised ja feral-sead võivad põhjustada suuri ökoloogilisi ja majanduslikke kahjusid: nad kaevavad põldudel ja niitudel, konkureerivad kohalike liikidega ning levitavad haiguseid. Samuti mõjutavad nad maastiku struktuuri ja veesüsteeme.

Kultuur, usundid ja eetika

Sead ja sealiha on paljude kultuuride ja usundite keskmes. Nagu mainitud, mõned usundid (nt juudi ja moslemi traditsioonid) keelustavad sealiha tarbimise. Samuti on seaga seotud mitmesuguseid sümboolseid tähendusi kirjanduses, kunsti ja rahvapärimuses.

Hooldus ja heaolu

Hea seakasvatus hõlmab sobivaid elutingimusi (ruumikus, puhastatus, varjupaigad), toitumist ja veterinaarhooldust. Seakasvatajad peavad vältima stressi, agressiooni ja haiguste levikut ning tagama, et loomad saaksid näidata oma loomuomast käitumist (rootimine, sotsialiseerumine, mudas vedelemine).

Kokkuvõte

Sead on muinasajast saati inimeste kaaslased ja majanduslikult olulised loomad. Nad on bioloogiliselt huvitavad, intelligentsed ja kohanemisvõimelised olendid, kelle kasvatamine ja kasutamine eeldab hoolt, eetikat ja teaduspõhist juhtimist, et tagada nii inimeste kui loomade heaolu ning vähendada keskkonnamõju.