Roosakasjalgne hani (Anser brachyrhynchus): tunnused, elupaik ja ränded
Roosakasjalgne hani (Anser brachyrhynchus) — tunnused, elupaigad ja ränded: pesitsus Gröönimaal, Islandil, Svalbardil; talvitub Loode-Euroopas. Loe lähemalt!
Roosakasjalgne hani (Anser brachyrhynchus) on hani, kes pesitseb Gröönimaa idaosas, Islandil ja Svalbardil. Ta on rändlind. Talvitub Loode-Euroopas, eriti Suurbritannias, Madalmaades ja Lääne-Taanis.
See on keskmise suurusega hani, 60-75 cm pikkune. Tiibade siruulatus on 135-170 cm. Ta kaalub 1,8-3,4 kg. Tal on lühike nokk, mille keskel on heleroosa värvus, mille põhi ja ots on must, ning roosad jalad. Keha on hallikaspruun, pea ja kael on tumepruunid, tagakeha valge ja saba hall, laia valge tipuga.
Tuvustus ja äratundmine
Roosakasjalgse hane iseloomulikud tunnused on lühike ja kompaktne kehaehitus, roosad jalad ning nokal nähtav roosa vöö või laiguke. Tiivad on suhteliselt lühikesed ja kiirelt löövad rände ajal. Rühmadena lennates paistab hästi valge tagakeha (rump), mis eristab teda mitmest teisest haneliigist.
Elupaik ja pesitsus
Pesitsusaladeks on avatud tundra, mägine rannikualad ja soised tundraalad Gröönimaalt, Islandilt ja Svalbardilt. Pesitsemiskoht valitakse tavaliselt kuivematel kõrgendikel või kiviseintel, kus pesa tehakse maapinnale ning seda vooderdatakse sulgede, samblike ja rohuga. Pesa ümbrust valvatakse sageli rühmana. Emalind vastutab inkubeerimise eest; pesaelanikud on väga liikuvad ja pojad on kohe koorudes võimelised samas kohas liikuma ja toitu otsima.
Paljunemine ja elutsükkel
- Munade arv pesas: tavaliselt 3–6 muna.
- Inkubeerimine: ligikaudu 24–27 päeva, peamiselt emaslinnu poolt.
- Pojad on ärksad (precocial) ja lahkuvad pesast varsti pärast koorumist; tiivad tugevnevad ja lenduvõime tekib mitme nädala jooksul.
- Täiskasvanuks saamine: noorlindude esimesed ränded võivad toimuda juba sama aasta sügisel, ent täiskasvanuks loetakse neid järgmistel paaritumisperioodidel.
Toitumine ja käitumine
Talvine toitumine põhineb põhiliselt põllusaadustel (teravili, raps, kartulijäägid) ja rohul. Pesitsusajal toitub roosakasjalgne hani peamiselt tundra-rohttaimestikust, samblastest ja veetaimedest. Tegemist on päevase aktiivsusega liigiga, kes koguneb tihti suurtesse toitumisrühmadesse ning kasutab turvalisuse huvides vees või avatud väljal paiknevaid laagreid.
Ränded ja ajastumine
Roosakasjalgne hani rändab suvel pesitsusaladelt talvitusaladele Loode-Euroopas. Sügisrände tipphooaeg on sageli augusti lõpust novembrini; kevadine tagasiränne toimub tavaliselt märtsist aprillini. Rändel kogunevad linnud peatuspaikadesse (staging areas), kus nad puhkavad ja varuvad rasvareservi enne edasist lennukatket.
Kaitse, populatsioon ja ohud
Roosakasjalgse hane rahvaarv on viimastel aastakümnetel kasvanud tänu kaitsemeetmetele ja muutustele põllumajanduses, mis on suurendanud talvist toidubaasi. IUCN liigitab liigi tavaliselt kui ohustab vähesel määral (Least Concern). Samas on liigi jaoks riske: liigiline jahipidamine teatud piirkondades, pesitsevate alade häirimine, elupaikade muutumine kliimamuutuste tõttu ja põllumajandusest tulenevad muutused. Kohalikud kaitsealgatused ja rahvusvahelised rändlindude kaitse tegevused aitavad populatsiooni jälgida ja vajadusel kaitsemeetmeid rakendada.
Kuidas eristada teistest hanedest
- Võrreldes hallhane (Anser anser) ja ubahane/bean goose'iga on roosakasjalgne hani väiksem ja kompaktsem.
- Roosad jalad ja nokal olev roosa vöö on kõige selgemad identifitseerimismärgid.
- Hallhanega võrreldes on roosakasjalgsel hanesel tumedam pea, lühem ja tumedama põhivärvusega nokk (hallhanel oranžikas-nokk) ning selgesti valge tagakeha.
Hääled
Roosakasjalgse hääled on karged ja nasalsed, tüüpilised hanede kisa-hääled, mida kuuleb rühmas lendlemisel ja hoiatamisel. Hääletoon on kõrgem kui mõnel suuremal haneliigil.
Kui soovite, võin lisada kokkuvõtva kontrollnimekirja või võrrelda roosakasjalgsed hane täpsemalt ühe konkreetse liigiga (nt hallhane või ubahane) ning lisada pildinäiteid või rändekaardi (kui teil on olemas sobivad pildifailid või lingid).

Osa talvisest söödakarjast

Anser brachyrhynchus
Ökoloogia
Pesitseb sageli liustike lähedal asuvatel kaljudel. See pakub kaitset imetajate (peamiselt arktilise rebase) eest. Kolm kuni kuus muna munetakse Islandil mai alguses kuni mai keskpaigas, Svalbardil mai lõpus. Haudumine kestab 26-27 päeva. Haudumisel lähevad noorkotkad koos vanematega jalgsi lähimale järvele. Nad poegivad umbes 56 päeva pärast. Lõuna suunas rändavad nad septembri keskpaigast oktoobri alguseni ja põhja suunas aprilli keskpaigast mai alguseni.
Toitumine on peaaegu täielikult taimetoitlane. Suvel toituvad nad mitmesugustest tundramaa taimedest nii maismaal kui ka vees. Talvel karjatavad nad peamiselt rapsi, suhkrupeeti, kartulit ja mitmesuguseid rohttaimi. Kahjud põllukultuuridele võivad olla suured.
Otsige