Roosakasjalgne hani
Roosakasjalgne hani (Anser brachyrhynchus) on hani, kes pesitseb Gröönimaa idaosas, Islandil ja Svalbardil. Ta on rändlind. Talvitub Loode-Euroopas, eriti Suurbritannias, Madalmaades ja Lääne-Taanis.
See on keskmise suurusega hani, 60-75 cm pikkune. Tiibade siruulatus on 135-170 cm. Ta kaalub 1,8-3,4 kg. Tal on lühike nokk, mille keskel on heleroosa värvus, mille põhi ja ots on must, ning roosad jalad. Keha on hallikaspruun, pea ja kael on tumepruunid, tagakeha valge ja saba hall, laia valge tipuga.
Osa talvisest söödakarjast
Anser brachyrhynchus
Ökoloogia
Pesitseb sageli liustike lähedal asuvatel kaljudel. See pakub kaitset imetajate (peamiselt arktilise rebase) eest. Kolm kuni kuus muna munetakse Islandil mai alguses kuni mai keskpaigas, Svalbardil mai lõpus. Haudumine kestab 26-27 päeva. Haudumisel lähevad noorkotkad koos vanematega jalgsi lähimale järvele. Nad poegivad umbes 56 päeva pärast. Lõuna suunas rändavad nad septembri keskpaigast oktoobri alguseni ja põhja suunas aprilli keskpaigast mai alguseni.
Toitumine on peaaegu täielikult taimetoitlane. Suvel toituvad nad mitmesugustest tundramaa taimedest nii maismaal kui ka vees. Talvel karjatavad nad peamiselt rapsi, suhkrupeeti, kartulit ja mitmesuguseid rohttaimi. Kahjud põllukultuuridele võivad olla suured.
