Männimardikas (Martes martes) — määratlus, eluviis ja kaitse
Männimardikas (Martes martes) — tutvu määratluse, eluviisi, toitumise ja kaitsega. Avastage Põhja-Euroopa männimetsade väike, osav kiskja.
Männimardikas (Martes martes) on väikese kuni keskmise suurusega mardikaliste sugukonda kuuluv imetaja, keda leidub Eestis ja laiemalt Põhja- ja Kesk-Euroopas. Ta on kohastunud eluviisilt nii maapinnal kui puude otsas elama ning on tuntud oma osava ronimise ja kiire liikumise poolest.
Taksonoomia ja sugulased
Ta kuulub mardikate sugukonda (Mustelidae). Sugulastena võib mainida näiteks naaritsat, saarmast, mägra, ahmi ja nutti, kellega tal on sarnased eluviisid ja mõningane toitumislus.
Kirjeldus
Männimardikas on umbes 45–60 cm pikk (ilma sabata) ning saba pikkus võib olla 30–35 cm. Täiskasvanud isendid kaaluvad tavaliselt 0,8–2,0 kg, sõltuvalt soost ja piirkonnast. Karvkate on pruun või kastanpruun ning iseloomulikuks tunnuseks on sageli hele, valkjaskollakas laik kaela või rinnapiirkonnas.
Levik ja elupaik
Liik on levinud peamiselt Põhja- ja Kesk-Euroopa metsades. Tema eelistatud elupaigaks on eriti vanemad ja vaheldusrikkad männimetsad, kus on palju käepäraseid pesapaiku (õõnsad puud, kivihunnikud, mahajäetud puidumajandid). Hea katke ja puude olemasolu soodustab nende paikset esinemist.
Eluviis ja toitumine
Männimardikas on peamiselt öine ja hämarusel aktiivne ning enamasti üksikloom. Ta on oportunistlik kiskja ja segatoiduline: liigub viljakalt oksast oksa ning tabab väiksemaid imetajaid, linde ja nende mune, putukaid ning sööb ka marju, pähkleid ja aeg-ajalt mett. Tema toidusedel on hooajaline — sügisel ja varakevadel on marjad ja puuviljad oluliseks toiduallikaks.
Paljunemine
Paljunemine toimub tavaliselt kevadel. Tiinusperioodile eelneb viivitusimplantatsioon (delayed implantation), mistõttu pojad sünnivad tihti kevadel järgmisel aastal pärast paaritumist. Sünnivad 1–5 poega, keda emasloom kaitseb ja toidab esimestel elukuudel.
Röövloomad ja ohud
Võimalike looduslike kiskjate hulka kuuluvad suuremad röövloomad ja röövlinnud, kuid olulisemad ohud mändmardikale on inimtekkelised: elupaikade hävitamine, metsaraied, erakordne põllumajandus- või jahipidamine ning liiklusõnnetused. Ajalooliselt on neid tagakiusatud ka maapiirkondades ja suuremates mõisates; mainitud on isegi juhtumeid, kus neid on vastu võetud metskitsepidajad mägismaa mõisates (ajalooline tagakiusamine metsharjumuste tõttu).
Kaitse ja seisund
Rahvusvaheliselt on mändmardikas üldiselt hinnatud kui mitte-väga-ohustatud liik (IUCN olek sageli "Least Concern"), kuid piirkondlikud populatsioonid võivad olla ohustatud elupaikade kadu või inimtegevuse tõttu. Paljudes riikides on kehtestatud kaitsemeetmeid ja legalne kaitse. Ühendkuningriigis on mändmardikad ja nende pesad kaitstud 1981. aasta looduskaitse- ja maastikuseaduse alusel ning neile pööratakse tähelepanu ka erinevate keskkonnakaitsealaste regulatsioonide raames (nt 1990. aasta keskkonnakaitseseaduse sätete mõjud kohalikele reeglitele).
Inimsuhe ja majanduslik mõju
Kuigi mändmardikas aitab kontrollida näriliste populatsiooni, võib ta aeg-ajalt tekitada kahju kodulindudele või mesilasperele. Enamasti on konfliktid väikesed ning lahendused hõlmavad tõrjemeetmeid ja pesitsuskohaste barjääride kasutamist. Sulgemata mahajäetud ehitistes pesitsevad isendid võivad inimestega kokku puutuda, seetõttu on oluline teadlik käitumine ja vajadusel pöördumine kohaliku looduskaitse spetsialistide poole.
Kokkuvõtlikult on mändmardikas oluline osa metsade ökosüsteemist — osav ronija ja mitmekesine söötja, kelle säilimine sõltub metsade hoidmisest, inimtegevuse reguleerimisest ning teadlikust kaitsetööst.
Mänd on männi- ja metskits
Küsimused ja vastused
K: Mis on männi-mardikas?
V: Männi-mardikas on väike kiskja, kes on pärit Põhja-Euroopast ja kuulub muskuslaste sugukonda.
K: Millised on männimardika alternatiivsed nimed?
V: Mõned alternatiivsed nimetused männimardikale on Euroopa männimardikas, baumardikas ja magusamardikas.
K: Mida söövad mardikad?
V: Marder on kiskjad, kes söövad mitmesugust toitu, sealhulgas marju, linnumune, pähkleid ja mett.
K: Kus elavad männimardikad?
V: Männi-mardikad elavad männimetsades ja võivad liikuda nii maapinnal kui ka puudel.
K: Kes on männimardikate peamised vaenlased?
V: Männi-mardikate peamised vaenlased on mägraomanikud mägismaa mõisates.
K: Kas männimardikas on Ühendkuningriigis seaduslikult kaitstud?
V: Jah, männimardikad ja nende pesad on Ühendkuningriigis kaitstud 1981. aasta loodus- ja maastikuseaduse ning 1990. aasta keskkonnakaitseseaduse alusel.
K: Millised teised loomad kuuluvad mustjalgsete sugukonda?
V: Mustjalgsete sugukonda kuuluvad veel mink, saarmas, mäger, ahm ja nugis.
Otsige