Ahmakas (Gulo gulo) — kirjeldus, levik ja eluviis

Ahmakas (Gulo gulo) — täielik kirjeldus, levik ja eluviis: vägev kiskja, suurused, käitumine ja elupaigad. Tutvu ahmaka bioloogiaga, leviku ja ellujäämisstrateegiatega.

Ahmakas (Gulo gulo) on mustelidae perekonna (nugised) suurim liige. Ta on kopsakas ja lihaseline lihasööja, kes sarnaneb pigem väikese karu kui teiste muskuslaste omaga. Ahma on üksildane loom, kes on tuntud oma metsikuse poolest ja võib tappa endast mitu korda suuremaid saakloomi. Ta on võimas ja mitmekülgne kiskja ja saakloomaja.

On selge erinevus kahe alamliigi vahel: vana maailma vorm Gulo gulo gulo ja uue maailma vorm G. g. luscus.

Isasloomad on umbes 46 cm (18 tolli) ja emasloomad 36 cm (14 tolli) pikad. Nende pikkus ulatub 91 cm (emasloomad) kuni 110 cm (isasloomad) ja nende kaal on umbes 11-16 kg (25-36 naela). Nende saba on umbes 20 cm pikkune. Nende pruun karvkate kaitseb neid äärmiselt külmade temperatuuride eest ja nende suured jalad võimaldavad neil kõndida lume peal.

Kirjeldus ja kohastumused

Ahmaka keha on kompaktne ja tugev, seljal sageli heledamate laikudega, mis võivad olla vase- või kollakaspruunid. Karvkate on tihe ja vetthülgav, mis aitab säilitada soojust külmades oludes. Näitajad varieeruvad piirkonniti ja sugude lõikes: üldiselt on isasloomad suuremad ja raskemad kui emasloomad.

• Kehapikkus: tavaliselt 65–110 cm (saba lisamata); saba 13–26 cm.
• Õlapikkus / kõrgus: umbes 30–50 cm.
• Kaal: isased 8–18 kg, emased 7–11 kg (piirkonniti varieerub).

Ahmakas on kujult madal ja jõuline, tema tugev lõuahiire ja teravad küünised võimaldavad tal murda luid ja rebida liha ning kaevata pesa- ja toidukohti lume alt välja.

Levik ja elupaik

Ahmakas elab peamiselt põhjapoolsetes laiuskraadides: Põhja-Ameerikas (Alaska, Kanada, osad USA põhjapiirkonnad), Põhja-Euroopas ja Siberis. Eelistatud elupaikadeks on boreaalsed okasmetsad, tuhandikud ja mägised alad, kus leidub tihedat lumekatet ja looduslikku varju.

Ahmakas on tavaliselt hajutatud madala tihedusega populaatsioonina — tema koduala (terriitorium) võib olla väga suur, eriti isastel. Ta on kohanenud elama nii metsas kui ka alpimaal ning liigub suurte vahemaade tagant eri elupaikade vahel jahti pidades või toitu otsides.

Eluviis ja toitumine

Ahmakas on peamiselt nõudlike tingimustega piirkondades elav oportunistlik kiskja ja röövloom. Tema toidusedel on mitmekesine:

• Suurim osa toidust moodustavad väiksemad imetajad (mürkvälised), nagu jänesed ja närilised.
• Ta jahib ürg- ja noorloomi (näiteks põtrade, hirvlaste järelt) ning kasutab ära haavatud või hukkunud suuremaid saakloomi — sageli on oluline ka röövisöömine.
• Lisaks tarbib ta linde, mune, putukaid ja taimset toitu (marjad) hooajaliselt.

Ahmakas on tuntud oma jõulise ja visaduse poolest: võib rünnata suuremat saaki, ületada lumist maastikku ja kasutada nii jõudu kui ka osavust. Ta märgistab ja kaitseb oma territooriumit eritusnäärmete abil ja võib olla aktiivne nii öösel kui päeval, sõltuvalt toidukättesaadavusest ja inimtegevusest.

Paljunemine ja eluiga

Ahmakate paaritumine toimub tavaliselt kevade ja suve kuudel. Liigil esineb viivitatud implantatsioon — viljastatud munarakk jääb teatud aja ringlema, mille järel implanteerub emakasse ja algab rasedus, nii et poegimine toimub enamasti talve lõpus või varakevadel. Tavaliselt sünnib 1–3 vastsündinut (kits), kõige sagedamini 1–2.

Ema hoolitseb pojadest üksi: kutsikad jäävad emaga kuni umbes ühe aastani ning saavutavad küpsuse mõne aasta jooksul. Vabas looduses on ahmakaste eluiga tavaliselt kuni 10–15 aastat, soojendamata tingimustes võib see olla lühem.

Ohud ja kaitse

Kuigi globaalselt on ahmakas (IUCN andmetel) sageli hinnatud kui Least Concern (vähem murettekitav), on paljud kohalikud populatsioonid haavatavad. Peamised ohud on:

• Elupaikade killustatus ja inimareng (teed, metsandus), mis piirab liikuvust ja vähendab elupaikade kvaliteeti.
• Karjakaitse- ja jahikonfliktid — ahmakad võivad rünnata lammaste ja teiste koduloomade karju, mistõttu neid taga aetakse või püütakse.
• Traavimine ja ebaseaduslik küttimine mõnes piirkonnas.
• Kliimamuutused — vähenev püsiv lumekord võib mõjutada pesitsevaid ja talvitavaid tingimusi, sest ahmakad kasutavad lumekambrit ja kõrgemaid lumekatteid varjestamiseks.

Mitmetes riikides on ahmakad seaduslikult kaitstud ja nende uurimisele ning elupaikade säilitamisele pööratakse tähelepanu. Konservariinialased meetmed hõlmavad elupaikade ühendamist, jahipiiranguid ning uuringuid populatsiooni seisu kohta.

Inimsuhted

Ahmakas on looduses tihti salapärane ja väldib inimest, kuid kohtumised on võimalikud eriti äärealadel ja mägedes. Kuna ta võib rünnata väiksemat karilooma või röövida saaki, siis võivad tekkida konfliktid põllumajandusega. Samas on ahmakas ka hindamatu osa põhjapoolsete ökosüsteemide tasakaalust — kui püsiv scavenger ja kiskja aitab eemaldada nõrku või surnud isendeid ning hoida populatsioone tervemana.

Kokkuvõte

Ahmakas (Gulo gulo) on tugev, üksildane ja kohastunud põhjapoolne kiskja, kelle elupaik ja toitumisstrateegia võimaldavad tal ellu jääda karmides oludes. Kuigi ülemaailmne seisund ei ole kriitiline, vajavad paljud rahvastikud kohalikke kaitsemeetmeid ja inimtegevuse mõjude vähendamist.

Jaotus

Ahmad elavad peamiselt Põhja-Kanadas, Alaskal, Siberis ja Skandinaavias isoleeritud arktilistes ja alpistes piirkondades. nad on kodustatud ka Euroopa Venemaal, Baltimaades, Kirde-Hiinas ja Mongoolias. 2008. ja 2009. aastal nähti ahmikuid esimest korda alates 1922. aastast kuni Sierra Nevadani, Tahoe järve lähedal. Neid leidub vähesel arvul ka Ameerika Ühendriikide Kaljumägedes ja põhjapoolsetel Kaskadidel ning neid on täheldatud kuni Michigani lõuna- ja idakaldal. Enamik Uue Maailma ahmidest elab siiski Kanadas.

Ahmad toituvad peaaegu igat liiki toiduga, mida nad leiavad: hiired, rotid, linnud, linnumunad, põhjapõdrad ja muud suured saakloomad. Ahmad eelistavad suuremaid saakloomi küttida talvel, kui lumi aeglustab saaki ja annab ahmule eelise.

Ahmad on väga territoriaalsed. Ahmad paljunevad iga kahe või kolme aasta tagant. Emane sünnitab ühe kuni kolm poega (keda nimetatakse poegadeks) sügavale lumehangede alla jäävas tunnelis, mida nimetatakse koopaks.

Wolverine kivisel maastikul

Küsimused ja vastused

K: Mis on ahmakasvataja?

K: Kuidas on ahmakas võrreldes teiste muskusloomadega?

K: Milline on ahma maine?

K: Kas ahmakas on üksildane või sotsiaalne?

K: Mis vahe on ahma vanas ja uues maailmas elava ahma vormil?

K: Millised on isase ja emase ahma füüsilised tunnused?

Küsimus: Kuidas elab ahmakas väga külmades temperatuurides üle?

Otsing