Kaljumäed (Rocky Mountains): Põhja-Ameerika mäestiku geoloogia ja tipud
Kaljumäed (inglise keeles Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas, hõlmates suuri alasid nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides. Need ulatuvad enamasti Kanada lääneosast kuni Ameerika Ühendriikide edelaossa Uus‑Mehhikosse ja moodustavad ligikaudu 3000 miili (4800 km) pikkuse mäeahela. Kaljumägede kõrgeim tipupunkt on Mount Elbert Colorados, 14 433 jalga (4378–4401 m) kõrge.
Geoloogia ja teke
Kaljumäed kujunesid peamiselt Laramide orogeneesi ajal umbes 80 kuni 55 miljonit aastat tagasi. Selle orogeneesi käigus tõusis suur hulk kivimeid tänualusel tektooniliste jõududele, mida soodustas Faralloni plaadi osaline subduktsioon Põhja‑Ameerika plaadi alla. Madala nurga subduktsioon ja sellega seotud surve põhjustasid ulatuslikku üleslõikamist ja kontinentaalplaadi kohalikku kokkuvarisemist, mille tulemuseks oli laiaulatuslikud, suured ja suhteliselt madalad tõusukehad paljudes piirkondades. Sellest perioodist alates on jätkunud tektooniline aktiivsus ja pinnavormide areng, mida on tugevalt mõjutanud liustike erosioon.
Struktuur ja kivimid
Kaljumägede kivimkooslused on mitmekesised ja can sisaldada väga vanu moodustisi. Vanimad paljastuvad osad koosnevad prekambriumi metamorfsetest ja magmatilistest kivimitest, mis moodustavad mandri "tuuma" või moodustavad mägede tuumiku. Samuti leidub prekambriumi settekivimeid nagu argilliit, mille vanus ulatub kuni umbes 1,7 miljardi aastani.
Paleosoikumis oli Põhja‑Ameerika lääneosa madalate merede all, kus ladestus suuri kambriumi–permikeraamsete setete hulgi, sh kilomeetritepaksused lubjakivi ja dolomiidi kihid. Need setted katkesid ja kannatasid hilisema mäetõusu käigus. Lõunaosades toimusid olulised eelnevad mäestikukujunemised: umbes 300 miljonit aastat tagasi (pennsylvaania ajastul) tekkisid nn Eel‑Kaljumäed (Ancestral Rocky Mountains), kus tõsteti vanemaid metamorfseid kivimeid üle pehmemate settete — palju neist mäeaegsetest struktuuridest on hilisema erosiooni käigus osaliselt hävinenud, jättes maha suured settekivimite ladestused.
Pindmised protsessid ja glatsiaalsus
Hilisemad ajastud, eriti kvartaarperioodil, on Kaljumägede maastikku tugevalt vorminud korduvalt esinenud glatsiaalsus. Liustikud on kaevanud välja teravaid tippe, arete ja horn tippe ning U-kujulisi orge ja järvesid. Erosioon on paljastanud juga‑ ning kanjonisüsteeme ning loonud dramaatilised orgud, mis on praegu iseloomulikud paljudele rahvusparkidele ja turismipiirkondadele.
Geograafiline ja ökoloogiline mitmekesisus
Kaljumäed jagunevad mitmeks alamüksuseks — Kanada (nt Kanada Kaljumäed) ja Ameerika ühendriikide osad (nt Front Range, Southern Rockies) — ning nende kõrgused, kliima ja taimestik varieeruvad laialdaselt. Põhja‑Kaljumägedes on ulatuslikud mägimetsad ja rohkealuseliste õitsejatega alpitaimestik; kõrgemal esineb alpine tundra koos haruldaste ja spetsialiseerunud liikidega. Loomastikku iseloomustavad näiteks hirvlased, biisonit meenutavad loomad, kõrbetaluvad suured kiskjad (karu, hunt) ning mägiharilikud liigid nagu bighorn‑lambad.
Veesüsteemid, lõhe ja inimtegevus
Kaljumäed moodustavad olulise veesorra; paljud suured põhjavee ja jõed saavad alguse nende kõrgustest, sh jõed, mis voolavad nii Vaiksesse ookeani, Atlandi ookeani kui ka Mehhiko lahe suunas — sellest tuleneb ka Continental Divide (maanõlvade jaotus), mis kulgeb mööda Kaljumägede selgroogu. Põhjalik mineraalimaardlate ja kivimite esinemine on ajalooliselt tõmmanud metsa‑, kaevandus‑ ja raudteearendust, mis omakorda on mõjutanud nii loodust kui kohalikke elanikkondi.
Kaitse ja rahvuspargid
Paljud Kaljumägede alad on kaitse all rahvusparkide ja -metsaühikutena (näiteks Kanadas Banff ja Jasper ning USAs Rocky Mountain National Park ja Glacier National Park), mis aitavad säilitada unikaalset maastikku, lääne‑ ja põhjapoolseid ökosüsteeme ning kultuuripärandit. Samuti on mägedel tähtis roll paljude põlisrahvaste jaoks, nii kultuuriliselt kui majanduslikult.
Kokkuvõtlikult on Kaljumäed geoloogiliselt noor, ent geopoliitiliselt ja ökosüsteemilt väga mitmekesine mäestik, mille teke ja areng on olnud seotud nii tektonika, setete, liustike kui ka inimtegevuse keerukate koostoimetega.
Küsimused ja vastused
K: Milline on Põhja-Ameerika pikim mäestik?
V: Kaljumäed, mis ulatuvad Briti Kolumbia kõige põhjapoolsemast osast kuni Uus-Mehhikosse, on Põhja-Ameerika pikim mäestik.
K: Kui kõrge on Elbert mägi?
V: Mt. Elbert on 14 433 jalga (4401 m) kõrge ja on Kaljumägede kõrgeim punkt.
K: Millal tekkisid Kaljumäed?
V: Kaljumäed moodustusid 55 miljonit kuni 80 miljonit aastat tagasi perioodil, mida nimetatakse Laramiidi orogeneesiks.
K: Mis põhjustas Kaljumäe moodustumise?
V: Kaljumäed moodustusid Põhja-Ameerika all liikuvate tektooniliste plaatide tõttu, kui Pangaea lagunes ja tekkis madal subduktsioon, mille tulemusel tekkis Põhja-Ameerika lääneosas lai mäestikuvöönd.
K: Millist tüüpi kivimid moodustavad suurema osa Kallimäestikust?
V: Enamik kivimeid, millest Rockies koosneb, on eelkambriumi metamorfne kivim, mis moodustab osa Põhja-Ameerika tuumikmandriigist.
K: Kui vanad on mõned neist kivimitest?
V: Mõned selles piirkonnas leiduvad kivimid pärinevad 1,7 miljardi aasta tagusest ajast, mida nimetatakse prekambriumi settekivimite argilliitperioodiks.
K: Kuidas on erosioon neid mägesid aja jooksul kujundanud?
V: Erosioon liustike poolt on aidanud neid mägesid aja jooksul kujundada dramaatilisteks tippudeks ja orgudeks alates nende algsest moodustumisest umbes 300 miljonit aastat tagasi pennsylvaania perioodil.
