Cascade Range on mäeahelik Põhja-Ameerika lääneosas. See ulatub Põhja-Californiast läbi Oregoni ja Washingtoni ning lõpeb Kanadas Briti Kolumbias. Hõimkonda kuuluvad Lääne-Kaskadid Põhja-Californias ning Põhja- ja Kanada-Kaskadid Washingtoni osariigis ja Kanadas.
Kaskadid asuvad Vaikse ookeani tulekahjurõngas, mis on vulkaanide ja nendega seotud mägede ring ümber Vaikse ookeani. Vulkaanide hulka kuuluvad Mount St. Helens, Mount Rainier ja Mount Shasta. Kaskadid on osa "Ameerika Kordillerast", mis on peaaegu katkematu mägede selgroog, mis jookseb mööda Ameerika läänepoolset külge.
Kaskadide kõrgeim mägi on Mount Rainier, mille kõrgus on 14 411 jalga ehk 4392 meetrit.
Geoloogia ja teke
Kaskaadid on peamiselt vulkaaniline mäeahelik, mis tekib siis, kui merepõhja tektooniline plaat (peamiselt Juan de Fuca plaadi fragmendid) sukub Põhja-Ameerika plaadi alla. See alamosised põhjustab magma tekke ja seeläbi varasemaid ja kaasaegseid vulkaanide purseid. Enamik Kaskadide suurematest tippudest on stratovulkaanid (kihilised purskekolded), mis on moodustunud korduvatest lava- ja tuhaflow'dest.
Maastik, kliima ja ökosüsteemid
Kaskadid moodustavad mitmekesise maastiku: teravad kurud ja vulkaanilised tipud, suuremad platood, orgud ning tugevad jõgede ja liustike mõjud. Läänes on kliima niiske ja vihmane, mille tulemusel kasvavad tihedad vanade metsade kooslused (nt Douglas-mänd, lääne-seeder, hemlok). Idakülg jääb Kaskadite seljandikust varju ja on kuivem, mitmete steppide ja rohumaadega.
Vulkaaniline pinnas on sageli viljakas ja toetab rikkalikku taimestikku; samas loovad vulkaanilised sündmused (tuha-, laava- ja lahar-vood) pidevat maastiku uuendamist ja suurt geoloogilist mitmekesisust.
Vulkaaniline aktiivsus ja ohud
Kaskadid kuuluvad aktiivsete vulkaanide regioonide hulka. Mõned tipud, nagu Mount St. Helens, on 20. sajandil elava näitena pursanud (suur purse 1980), teised, näiteks Mount Rainier, on praegu hinnatud kõrge riskiga vulkaanid peamiselt lahariohu tõttu. Laharid (paksud vulkaanilised muda- ja basseinilaadsed voodid) võivad liikuda mäelt kiiresti alla orudesse, ohustades asulaid ja infrastruktuuri. Seetõttu jälgitakse piirkonna seismilist ja geotermaalset aktiivsust pidevalt.
Elanikkond, ajalugu ja kultuur
Aladel, kus Kaskadid moodustuvad, on elanud sajandeid kohalikud põlisrahvad (nt Coast Salish'i ja teised hõimud), kelle kultuur ja elatusallikad on tihedalt seotud mägedega, metsade ja jõgede ressurssidega. Eurooplaste saabumine ja edasine settimine tõid kaasa teistsuguse maakasutuse, raietegevuse ja mägirajatiste arengu.
Rohi, puhkus ja kaitse
Kaskadid on populaarne vabaõhu sihtkoht: matkamine, ronimine, suusatamine, kalapüük ja telkimine on laialt levinud. Regioonis asuvad mitmed kaitsealad ja rahvuspargid — näiteks Mount Rainier National Park, North Cascades National Park ja Crater Lake National Park — mis kaitsevad olulisi looduslikke kooslusi ja pakuvad külastajatele mugavusi ning haridust.
Mount Rainier — üksik tipuna
Mount Rainier on Kaskadide kõrgeim tipp ja üks mõjutavamaid maamärke Põhja-Ameerikas. See on aktiivne stratovulkaan ja regiooni suurim liustikemassiiv (paljud suured liustikud katavad selle nõlvu). Mount Rainier on silmapaistev ka oma reljeefi ja reljeefi-ehituse poolest ning selle lähedal asuvatele tiheasustusaladele — sealhulgas Seattle ja Tacoma ümbrusele — võib tekkida laharite ja muude vulkaaniliste ohutegurite tõttu reaalne oht.
Mount Rainier National Park looduskaitseala asutati 1899. aastal ning see hoiab mäe liustikke, ürgseid metsi ja rändkauksi. Tippu ronimine nõuab tehnikat ja liustikukogemust; see on populaarne, kuid nõuab head ettevalmistust ja ohutusnõuete järgimist.
Kokkuvõte
Kaskaadimäestik on Põhja-Ameerika lääneranniku oluline geoloogiline ja ökoloogiline piirkond, mille vulkaaniline päritolu kujundab maastikku, ökosüsteeme ja inimtegevust. Selle tipu, Mount Rainier, kõrge profiil ja liustikeline maastik teevad piirkonnast nii loodushuviliste kui ka teadlaste jaoks olulise uurimis- ja külastusobjekti.
