Mäeahelik (mäestik, mägisüsteem) — määratlus ja omadused

Mäeahelik — põhjalik ülevaade määratlusest, geoloogilistest tunnustest ja maastikutest: tüübid, kivimid, orogeenilised protsessid ning mäestiku omadused.

Mäeahelik (mäestik, mägisüsteem, mägivöönd) on geograafiline ala, kus esineb arvukalt mägesid. "Mägisüsteem" või "mäestikualade süsteem" tähistab ka geoloogilisi ja maastikulisi tunnuseid, mis kuuluvad samasse piirkonda ja on omavahel seotud nii tektooniliselt kui arenguloogiliselt.

Mäeahelikud hõlmavad tavaliselt kõrgustikke või mäekõrgendikke ning orgusid. Ühe ja sama mäeaheliku üksikud mäed ei pruugi olla geoloogiliselt ega petroloogiliselt ühesugused: tavaliselt on tegemist eri päritolu ja vanusega kivimite seguga. Mäeahelikud võivad kujuneda mitmete orogeensetest ilmingutest ja maastikulistest vormidest, näiteks tõukekihid, tõstetud plokid, voldimäed ning vulkaanilised pinnavormid. Selline mitmekesisus toob kaasa erinevad kivimitüübid ja maastikuelemendid.

Moodustumine ja struktuur

Mäeahelikud tekivad peamiselt mandrite kokkupõrgete, litosfääriplokkide nihkumise ja vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Orgeense protsessi (voldistumine ja tõus) käigus kortsu läinud kivimid moodustavad voldimäestikke, samas kui purunemisel ja plokkide tõusmisel tekivad plokkmäestikud. Vulkaaniline aktiivsus loob vulkaanilisi mäeahelikke või vulkaaniridu, kus mägede kõrgus on osaliselt tingitud värskeest magmastikust.

Tüübid ja omadused

• Noored, teravalt perfilmitud mäestikud (nt Alpide-tüüpi): kõrged tipud, järsud nõlvad, aktiivne tektoonika.
• Vananenud voldmäestikud: madalamad, ümaramad vormid, tugevam kulumine ja tasandumine.
• Plokkmäestikud: suured tasapinnalised või jämedad plokid, mille vahel on langed või orud.
• Vulkaanilised mäeahelikud: tekivad tektooniliste nihete piirkondades või kohtades, kus mantli ploomid toidavad vulkaane.

Kliima, taimestik ja veestik

Mäeahelikud mõjutavad tugevalt kohalikke ja piirkondlikke kliimatingimusi: need mõjutavad pilve liikumist, sademeid ja temperatuuri. Kõrguse kasvades muutub temperatuur madalamaks ning tekivad selged taimestiku vööndid — alates metsast ja niitudest kuni alpini ja lumikattega tippudeni. Mägedes algavad paljud jõed ja veesüsteemid; orgudes koondub vesi ja liustikud kujundavad sügavaid kuru- ja oruvorme.

Inimtegevus ja ohud

• Majanduslik kasutus: mäeahelikud on olulised ressursside (mineraalid, vesi) ja põllumajanduse, karjatamise, metsanduse ning turismi allikad.
• Liiklus ja asustus: mäestikud piiravad sageli transpordikoridore; orud ja madalamad kurud on tähtsad teede ja raudteede läbipääsud.
• Riski- ja loodusohud: aktiivsed tektoonilised piirkonnad võivad tekitada maavärinaid; nõlvamurded, laviinid, erosioon ja üleujutused on sagedasemad mäestikes.

Olulised aspektid ja näited

Mäeahelikud võivad ulatuda lühikestest mäestikuridadest kuni globaalsete vöönditeni. Need peegeldavad maa geoloogilist ajalugu ja mõjutavad inimeste eluviise, biodiversiteeti ning kliimat. Tuntud näited maailmas on näiteks Himaalaja, Alpide süsteem ja Kalli­fornia Kivimassiivid, kuid kõigil mandritel leidub oma suuremad ja väiksemad mäeahelikud.

Kokkuvõtlikult on mäeahelik mitmekesine ja dünaamiline maastikuvorm, mille kuju ja omadused sõltuvad tektoonilisest ajaloost, kliimast ning hilisematest kulutusprotsessidest. Selle mõistmine aitab paremini planeerida ressursikasutust, riskijuhtimist ja looduskaitset mäestikes.

Peamised vahemikud

Enamik geoloogiliselt noori mäeahelikke Maa maismaapinnal on seotud kas Vaikse ookeani tulekahjurõngaga või Alpide vööga. Vaikse ookeani tuleõngusse kuuluvad Lõuna-Ameerika Andid, see ulatub Põhja-Ameerika kordeljeede kaudu piki Vaikse ookeani rannikut, Aleutide mäestikku, edasi läbi Kamtšatka, Jaapani, Taiwani, Filipiinide, Paapua Uus-Guinea ja Uus-Meremaa. Andide pikkus on 7000 kilomeetrit ja seda kirjeldatakse sageli kui maailma pikimat mäesüsteemi.

Alpide vöönd hõlmab Indoneesiat ja Kagu-Aasiat läbi Himaalaja ning lõpeb Alpides. Vöönd hõlmab ka teisi Euroopa ja Aasia mäestikualasid. Himaalaja sisaldab maailma kõrgeimaid mägesid, sealhulgas Mount Everesti, mille kõrgus on 8848 meetrit.

Nende kahest süsteemist väljapoole jäävate mäestike hulka kuulub Arktika kordillera, mis on maailma põhjapoolseim mäestikusüsteem. Kui mäestiku mõiste hõlmab ka veealuseid mägesid, siis moodustavad ookeaniharjad 65 000 kilomeetri pikkuse ja kõige pikema katkematu mäesüsteemi Maal.

Ookeani keskosa harjad, maailma pikim mäeahelik (ahel).

Kliima

Mägede asukoht mõjutab kliimat, näiteks vihma või lund. Kui õhumassid liiguvad üles ja üle mägede, jahtub õhk, tekitades sademeid (vihma või lund). Kui õhk laskub allapoole, soojeneb ta uuesti ja on kuivem, kuna on kaotanud suure osa oma niiskusest. Sageli tekib vihmavarju mäestiku lee poolel.

Andid, maailma pikim mäestik kontinendi pinnal, õhust vaadatuna.

Otsing