Mäestik
Mäeahelik (mäeahelik, mägivöönd) on geograafiline ala, kus on palju mägesid. Mägisüsteem" või "mäestikualade süsteem" hõlmab geoloogilisi tunnuseid, mis asuvad samas piirkonnas kui mäestikuala.
Mäeahelikud hõlmavad tavaliselt kõrgustikke või mäekõrgendikke ja orgusid. Ühe ja sama mäeaheliku üksikud mäed ei ole alati geoloogiliselt või petroloogiliselt ühesugused. Need võivad olla segu erinevatest orogeensetest ilmingutest ja maastikulistest vormidest, näiteks tõukekihid, tõstetud plokid, voldimäed ja vulkaanilised pinnavormid. Selle tulemuseks on erinevad kivimitüübid.
Peamised vahemikud
Enamik geoloogiliselt noori mäeahelikke Maa maismaapinnal on seotud kas Vaikse ookeani tulekahjurõngaga või Alpide vööga. Vaikse ookeani tuleõngusse kuuluvad Lõuna-Ameerika Andid, see ulatub Põhja-Ameerika kordeljeede kaudu piki Vaikse ookeani rannikut, Aleutide mäestikku, edasi läbi Kamtšatka, Jaapani, Taiwani, Filipiinide, Paapua Uus-Guinea ja Uus-Meremaa. Andide pikkus on 7000 kilomeetrit ja seda kirjeldatakse sageli kui maailma pikimat mäesüsteemi.
Alpide vöönd hõlmab Indoneesiat ja Kagu-Aasiat läbi Himaalaja ning lõpeb Alpides. Vöönd hõlmab ka teisi Euroopa ja Aasia mäestikualasid. Himaalaja sisaldab maailma kõrgeimaid mägesid, sealhulgas Mount Everesti, mille kõrgus on 8848 meetrit.
Nende kahest süsteemist väljapoole jäävate mäestike hulka kuulub Arktika kordillera, mis on maailma põhjapoolseim mäestikusüsteem. Kui mäestiku mõiste hõlmab ka veealuseid mägesid, siis moodustavad ookeaniharjad 65 000 kilomeetri pikkuse ja kõige pikema katkematu mäesüsteemi Maal.
Ookeani keskosa harjad, maailma pikim mäeahelik (ahel).
Jaotised ja kategooriad
Paljudel mäestikualadel on nende sees alamahelikud. Seda võib pidada vanema-lapsesuhteks. Näiteks on Appalache'i mäestikuala omaenda mäestikualade vanem, millest kaks on Valged mäed ja Blue Ridge'i mäestik. Valged mäed on Appalache'i mäestiku laps, ja Valgetel mägedel on ka lapsi, nagu Sandwichi mäestik ja Presidendi mäestik.
Kliima
Mägede asukoht mõjutab kliimat, näiteks vihma või lund. Kui õhumassid liiguvad üles ja üle mägede, jahtub õhk, tekitades sademeid (vihma või lund). Kui õhk laskub allapoole, soojeneb ta uuesti ja on kuivem, kuna on kaotanud suure osa oma niiskusest. Sageli tekib vihmavarju mäestiku lee poolel.
Andid, maailma pikim mäestik kontinendi pinnal, õhust vaadatuna.
Erosioon
Mäeahelikud erodeeruvad pidevalt. Erosioon toimub juba siis, kui mäed on ülespoole tõstetud, ja veel kaua pärast seda, kuni mäed on muutunud madalateks küngasteks ja tasandikeks. Erodeeruva mäeaheliku kõrval asuvad basseinid täituvad setetega, mis mattuvad ja muutuvad settekivimiteks.
Üheks näiteks on Colorado Rocky Mountains'i varajane künosoikumi pinnavorm. Ülestõusu käigus eemaldati erosiooni teel umbes 3000 m (10 000 jalga) peamiselt mesosoikumi settekihti, mis levisid liiva ja savina üle Suurte tasandike idaosas. See kivimimass eemaldati, kui mäestikuala oli aktiivses ülestõusmisprotsessis.
