Kesk-Atlandi mäestik
Atlandi ookeani keskosas asub Atlandi ookeani keskosas merepõhja levik. See on osa kogu maailma hõlmavast ookeani keskosa harjade süsteemist. Need seljandikud moodustavad maailma pikima mäestiku, mis on kõik vee all, välja arvatud lühikesed lõigud nagu Island. Islandil ulatub Atlandi ookeani keskosa seljandik kuni pinnani.
Harju eraldab ookeanilisi tektoonilisi plaate ja liigutab neid plaate üksteisest lahku umbes 2,5 cm aastas.
Kesk-Atlandi harju hõlmab sügavat lõheorgu, mis kulgeb peaaegu kogu harju keskel. Rifti juures, tektooniliste plaatide vahelisel piiril, jõuab merepõhja mantli magma. Uus magma kerkib ookeani põhjale harja telje lähedal. Kristalliseerunud magma moodustab uue basalt- ja gabbrokoore.
Kesk-Atlandi harju paiknemine
Kesk-Atlandi harju Islandil
Lõhe, mis kulgeb piki Kesk-Atlandi harju Islandil.
Islandi kaljupaljand, mis on Põhja-Ameerika plaadi kõige idapoolseima serva, Kesk-Atlandi harju nähtav pinnavorm. See on Islandi turistide populaarne sihtkoht.
Ajalugu
Harju avastati 1872. aastal HMS Challengeri ekspeditsiooni käigus. Laeva teadlaste meeskond avastas suure tõusu keset Atlandi ookeani. Nad kavandasid tulevase transatlantilise telegraafikaabli asukohta. Sellise harja olemasolu kinnitati 1925. aastal sonariga.1950ndatel aastatel näitas Maa ookeani põhjade kaardistamine, et Kesk-Atlandi harjal on orud ja harjad. Selle keskne org on seismoloogiliselt aktiivne ja paljude maavärinate epitsenter. Ewing ja Heezen avastasid, et harju on osa 40 000 km pikkusest sisuliselt katkematusest ookeani keskosa harjade süsteemist, mis paikneb kõigi Maa ookeanide põhjas. Selle ülemaailmse harude süsteemi avastamine tõi kaasa merepõhja leviku teooria ja Wegeneri teooria mandrite triivimise ja laienemise kui plaaditektoonika üldise aktsepteerimise.
Geoloogia
Harju hakkas kujunema triase perioodi lõpus ja oli vastutav Ameerika ja Aafrika ning Euroopa eraldumise eest Pangaea lagunemisel.Harju asub Kesk-Atlandi tõusu nime all tuntud geoloogilise nähtuse tipus, mis on Atlandi ookeani pikkuses kulgev kumerus, mille kõrgeimal punktil paikneb harju. Arvatakse, et see kõrgendik on põhjustatud ülespoole suunatud konvektsioonijõududest astenosfääris, mis suruvad ookeanikoort ja litosfääri ülespoole.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kesk-Atlandi harju?
V: Kesk-Atlandi harju on koht, kus Atlandi ookeani keskel toimub merepõhja levik.
K: Mille osa on Kesk-Atlandi seljandik?
V: Kesk-Atlandi seljandik on osa kogu maailma hõlmavast ookeani keskosa harjade süsteemist.
K: Kus asub maailma pikim mäestik?
V: Maailma pikim mäestik asub vee all, välja arvatud lühikesed lõigud, nagu Island.
K: Mis eraldab ookeanilisi tektoonilisi plaate?
V: Kesk-Atlandi harju eraldab ookeanilisi tektoonilisi plaate.
K: Kui palju liiguvad plaadid Kesk-Atlandi harjal aastas üksteisest lahku?
V: Plaadid liiguvad Kesk-Atlandi harjal umbes 2,5 cm aastas.
K: Mis kulgeb Kesk-Atlandi seljandiku keskel?
V: Mööda Kesk-Atlandi seljandiku keskosa kulgeb peaaegu kogu selle pikkuses sügav lõheorg.
K: Mis kerkib ookeani põhjale harja telje lähedal?
V: Uus magma kerkib ookeani põhjale Kesk-Atlandi harja telje lähedal.
