Monaco — suveräänne vürstiriik Vahemere ääres, Monte Carlo ja Grand Prix

Avasta Monaco — suveräänne Vahemere-ranniku vürstiriik: Monte Carlo glamuur, kuulsad Grand Prix ja Monte Carlo ralli, maksuvabastus ning luksuslik turismikogemus.

Autor: Leandro Alegsa

Monaco, ametlikult Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles Principauté de Monaco), on maailma suuruselt teine riik, kus elab umbes 39 000 inimest. See asub Kagu-Prantsusmaa lähedal, Vahemere ääres Lääne-Euroopas. Monaco kõige levinum keel on prantsuse keel. Monaco suveräänne vürst on vürst Albert II, kelle perekond on valitsenud alates 1297. aastast. Valitsus ja vürst jagavad võimu. Peamine tööstusharu on turism. Monaco elanikud ei maksa tulumaksu.

Monaco on sõltumatu ja suveräänne vürstiriik, mille poliitiline korraldus on konstitutsiooniline monarhia: vürst säilitab olulisi täidesaatvaid õigusi, kuid igapäevast riigi juhtimist korraldab valitsus koos parlamendiga. Vürst nimetab ka peaministri tasemel oleva Minister of State'i (traditsiooniliselt Prantsusmaalt pärit ametnik), kuid alates 2002. aastast on selles küsimuses rohkem koostööd Prantsusmaa ja Monaco vahel. Monaco põhiseadus pärineb 1962. aastast. Riik ei kuulu Euroopa Liitu, kuid kasutab ametlikult eurot ja on tihedalt seotud Prantsusmaaga kaitse- ning välissuhtlustes.

Monte Carlo, mis on kuulus oma kasiino poolest, asub riigi kirdeosas. Monaco on kuulus kahe autovõistluse poolest: Monte Carlo ralli ja Monaco Grand Prix. Monte Carlo kasiino ajalugu on tihedalt seotud 19. sajandi lõpu ümberkujundustega — kasiino ja sellega seotud luksusrajatised meelitasid varem vaest vürstiriiki olulist tulu ja aitasid kujundada Monaco mainet kui luksus- ja meelelahutuskeskust. Monaco Grand Prix on legendaarne tänavaringraja võistlus, mis toimub Monacos juba aastakümneid ja kuulub alates 1950. aastast ka vormel-1 sarja kalendrisse. Monte Carlo ralli on samuti ülemaailmselt tuntud ja seda korraldab Automobile Club de Monaco.

Monaco Vürstiriik on suveräänne ja iseseisev riik, mis piirneb oma maismaa poolel mitme Prantsuse Alpes-Maritimes'i departemangu kommuuniga; läänest itta on need Cap d'Ail, La Turbie, Beausoleil ja Roquebrune Cap Martin. Mere poole on Monaco suunatud Vahemere poole. Prantsusmaaga on sõlmitud mitmeid lepinguid, mis reguleerivad piirivalvet, kaitset ja mõningaid majanduslikke suhteid; riigi sõltumatus on siiski selgelt sätestatud ja Monaco osaleb rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO liige alates 1993. aastast).

Vürstiriigi elanikkond koosneb 39 102 elanikust (2019), kellest 5070 on monegassid, 12 047 prantslased ja 5000 itaallased (viimase ametliku 1990. aasta rahvaloenduse andmetel). Monaco elanikkond on rahvusvaheline ja seal on suur hulk kõrge sissetulekuga elanikke. Riigis on populeeruvad ka rahvusvahelised kogukonnad, näiteks finants- ja teenindussektori töötajad, kunstnikud ja varasteenuste kliendid. Monaco eluiga ja elatustase on maailmas kõrgel kohal — riiki kütkestab turvalisus, hea tervishoiusüsteem ja võrreldes väiksem kuritegevus.

Selle pindala on 2,02 ruutkilomeetrit, millest umbes 0,4 ruutkilomeetrit on alates 1980. aastast merest välja võetud. Monaco on seega peale Vatikani maailma väikseim riik, kuid kõrge asustustihedusega. Viimastel aastakümnetel on maaefektiivsuse suurendamiseks rajatud täiendavaid maaala juurdekasve (näiteks Fontvieille piirkond).

See asub kitsas rannaribal, mis tõuseb kohati otse ülespoole ja mille kõrgeim punkt on 163 meetri kõrgusel. Selle laius varieerub 1050 meetrist kuni 350 meetrini. Rannajoone pikkus on 4100 meetrit. Monaco kliima on Vahemere kliima: soojad, kuivad suved ja leebed, niiskemad talved, mis soodustavad aedade, puuviljade ja paljude subtroopiliste taimede kasvatamist — näiteks tuntud on Jardin Exotique (eksootiline aed).

Vürstiriigis on ainult üks omavalitsusüksus, Monaco, mille piirid on samad kui riigil. Avalikud teenused, haldus ja kohalik poliitika on kontsentreeritud väga väikeses ruumis, mis teeb linna riigina väga kompaktselt juhitavaks. Monaco haldussüsteem toetab kõrget teenuste taset, rangeid linnaplaneerimise norme ja premium-klassile suunatud infrastruktuuri.

Monaco koosneb neljast piirkonnast: Monaco-Ville (vürstiriigi ajalooline asukoht, monoliit, kus asub vürstipalee), Monte-Carlo (kasiino ümbritsev piirkond), La Condamine (Port Hercules'i ümbrus) ja Fontvielle (uus tööstuspiirkond, mis on rajatud merest tagasi võetud pinnasele ja mis moodustab 0,22 ruutkilomeetrit). Igas piirkonnas on oma iseloom: Monaco-Ville on ajalooline ja turismikeskne, Monte-Carlo pakub luksust ja meelelahutust, La Condamine on sadama ja turismi keskpunkt ning Fontvieille sisaldab tööstus-, töökoda- ja eluruume ning väikest heliporti.

Majandus põhineb peamiselt finantsteenustel, pangandusel, kinnisvaral, luksuskaupade ja -teenuste pakkumisel ning turismil. Monaco on tuntud kui maksusoodne elukoht, mistõttu meelitab see rikkamaid eraisikuid ja ettevõtteid. Samas kehtivad ranged regulatsioonid rahapesu ja finantsjärelevalve alal, et säilitada rahvusvaheline usaldus ja koostöö. Riigi teenindussektor ja sündmused — nagu hooajalised konverentsid, galad ja võidusõidud — on olulised sissetuleku allikad.

Külastajatele on populaarsed vaatamisväärsused Vürstipalee (Palais Princier), Sankt-Nicolas'i katedraal, Oceanographic Museum ja mitmed mainekad aiad ning muuseumid. Monaco on kuulus ka haute cuisine’i, luksusbutiikide ja jahisadama poolest, mis meelitavad rikkamaid turiste ning jahte üle kogu maailma. Transport ühendab Monacot hästi Prantsusmaaga rongi- ja teedeteede kaudu ning riigil on ka väike helikopteriühendus Nice'i lennujaamaga, mis annab kiire ligipääsu rahvusvahelistele lennuliinidele.

Monaco on tuntud ka oma kultuuri- ja seltskonnaelust: seal toimuvad kunstifestivalid, heategevusüritused ja eksklusiivsed spordiüritused. Riik püüab säilitada oma eripära — väikese, kuid aktiivse ja rahvusvahelise kogukonnana, mis kombineerib ajaloolist pärandit, kaasaegset luksust ja tugevat julgeolekut.

Monaco vappZoom
Monaco vapp

Monaco lippZoom
Monaco lipp

Kaart, mis näitab, kus Monaco asub maailmasZoom
Kaart, mis näitab, kus Monaco asub maailmas

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Monaco rahvaarv?


V: Monacos elab umbes 39 000 inimest.

K: Mis keelt räägitakse Monacos kõige rohkem?


V: Monaco kõige levinum keel on prantsuse keel.

K: Kes on Monaco riigipea?


V: Monaco suveräänne vürst, kes on riigipea, on vürst Albert II.

K: Millised on mõned kuulsad autovõistlused, mis toimuvad Monacos?


V: Kaks kuulsat autovõistlust, mis toimuvad Monacos, on Monte Carlo ralli ja Monaco Grand Prix.

K: Kui palju maad on alates 1980. aastast merest välja võetud?


V: Alates 1980. aastast on merest välja võetud umbes 0,4 ruutkilomeetrit.


K: Kui pikk on Monaco rannajoon?


V: Monaco rannajoon on 4100 meetrit pikk.

K: Mitu linnaosa on Monacos?


V: Kokku on neli linnaosa; need on Monte-Carlo (kasiino ümbritsev linnaosa), La Condamine (Port Hercules'i ümbrus), Fontvielle (uus tööstuspiirkond, mis on rajatud merest tagasi võetud pinnasele) ja lõpuks Monaco-Ville (vürstiriigi ajalooline asukoht, monoliit, kus asub vürstipalee).


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3