Moldova — Vabariik: ajalugu, geograafia ja tänapäevane ülevaade

Moldova — Vabariik: põhjalik ülevaade ajaloost, geograafiast ja tänapäevast; Chișinău, iseseisvumine, majandus, EL-i assotsiatsioon ja kultuurilised eripärad.

Koordinaadid: 47°N 29°E / 47°N 29°E / 47; 29

Moldova on riik Ida-Euroopas. Selle ametlik nimi on Moldova Vabariik (rumeenia: Republica Moldova, kuulake .) Ajalooliselt on seda piirkonda sageli nimetatud ka Moldaaviaks.

Moldova ametlik keel on rumeenia keel, kuid vene keel on laialdaselt levinud ja kasutusel eelkõige linnades ja idapoolsetes piirkondades. Riigi pealinn on Chișinău, mis on riigi suurim linn, kultuuri- ja tööstuskeskus.

Ajalugu lühidalt

Alates keskaegsetest Moldaavia vürstiriigi aegadest on alasid mõjutanud mitmed suurvõimud. Vene impeerium annekteeris 1812. aastal peaaegu poole Moldova vürstiriigist ja nimetati see osa Bessaraabiaks. 20. sajandi esimesel poolel kuulusid need alad vaheldumisi ka Rumeenia Kuningriigi territooriumile (1918–1940 ja 1941–1944). Pärast Teist maailmasõda liideti Bessaraaia NSVL-i osaks (Moldova NSV) ja alles Nõukogude Liidu lagunemise järel kuulutas Moldova 1991. aastal üles iseseisvuse.

Moldova iseseisvusjärgne periood on olnud keeruline: majanduslikud raskused, poliitilised võitlused ja lahendamata konflikt idas asuvas Transnistria piirkonnas, mis kuulutas end 1990. aastate alguses de facto autonoomseks ning kus on kaotatud kokkulepitud lahenduse puudumine. Transnistria ja Venemaa vägede kohalolu on endiselt rahvusvaheliselt murettekitav teema.

Geograafia ja kliima

Moldova on sisemaine riik, piirnedes lääne pool Rumeeniaga ja idas ning põhjas Ukrainaga. Piirkonda läbivad peamised veejõed on Prut ja Dnister (Nistru). Maastik on valdavalt künklik ja rohumaadega katetud; riik on tuntud viljakate põllumajandusmaade ja laialdaste viinamarjaistanduste poolest — Moldovas on pikk ja tugev veinitootmise traditsioon.

Kliima on mõõduka kontinentaalne: soojad suved ja külmad talved, sademed jagunevad aastaringselt ebavõrdselt. See sobib hästi põllumajanduse, sealhulgas viinapuude kasvatuseks.

Rahvastik ja kultuur

• Rahvaarv on vähenenud nii emigreerumise kui ka madala sündimuse tõttu; elanikud on peamiselt rumeenia (moldovlased), aga olulised vähemused on venelased, ukrainlased ja gagauzid.
• Gagauzia (Găgăuz-Yeri) on autonoomne piirkond lõuna-Moldovas, kus elab peamiselt turkikeelne gagauzide vähemus.
• Enim levinud usund on õigeusk; kirik ja traditsioonid mängivad olulist osa ühiskondlikus elus.
• Kultuur on segu romaani (rumeenia) mõjudest, slaavi pärandist ja kohalike talutraditsioonide rikkalikust pärandist — eriti tuntud on rahvamuusika, käsitöö ja veinitraditsioonid.

Poliitika ja rahvusvaheline positsioon

Moldova on parlamentaarne vabariik. Pärast iseseisvumist on riik astunud sammud demokratiseerimise ja majandusreformide suunas, kuigi poliitiline maastik on olnud polariseerunud. Moldova on teinud lähenemiskatseid Euroopa Liidule: riik on assotsieerunud ning sõlmis EL-iga assotsiatsioonilepingu (sh vaba kaubanduse aspektid) ja on edaspidigi püüelnud lähendada oma seadusandlust EL standarditele. 2022. aastal taotles ja sai Moldova Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, mis tähistab olulist poliitilist suunda EL-i suunas.

Majandus

Moldova majandus toetub suurel määral põllumajandusele (eriti vein ja puuviljad), tööstusele, teenustele ning kodanike välismaalt laekuvatele ülekannetele (remittance). Majandus on viimastel aastatel kasvanud, kuid tase püsib madal — keskmine netopalk on endiselt üks Euroopa madalamaid; artikli alguses mainitud keskmine kuupalk oli vaid umbes 243 USA dollarit (sõltuvalt perioodist ja allikast võib number varieeruda).

Peamised väljakutsed on töökohtade loomine, korruptsiooni vähendamine, ärikeskkonna parandamine ja investeeringute ligimeelitamine. EL-i assotsiatsioonileping ja teised rahvusvahelised partnerlused toetavad reforme ja infrastruktuuri arendust.

Transnistria ja julgeolek

Ida-Moldovas asuv Transnistria (Pridnestrovie) on de facto eraldatud osa, kus asuvad Venemaa sõjalised üksused ja mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. See on Moldova välispoliitika ja julgeoleku jaoks jätkuvalt kriitiline küsimus ning takistab täielikku territoriaalset kontrolli ja rahumeelset integratsiooni.

Transport ja infrastruktuur

Peamised transpordivõrgud tuginevad ülemaailmsete maantee- ja raudteekaablite ühendustele, kuid infrastruktuur vajab investeeringuid ja moderniseerimist. Chișinău lennujaam ühendab riiki rahvusvaheliste lendudega. Kuna riik on sisemaa, on ligipääs meretranspordile sõltuv naabrite sadamadest Rumeenias või Ukrainas.

Tulevik ja väljavaated

Moldoval on potentsiaali kasvada majanduslikult ja tugevdada sidemeid Euroopa institutsioonidega, kuid see eeldab jätkuvaid reforme, paremat haldust, korruptsiooni vähendamist ning stabiilsema poliitilise keskkonna loomist. Rahvusvaheline toetus ja diaspoora ülekanded aitavad hetkel majandust stabiliseerida ning EL-iga lähendamine annab pikaajalise perspektiivi poliitilisele ja majanduslikule integratsioonile.

Lisaks geopoliitilistele väljakutsetele on Moldova tuntud oma kultuurilise mitmekesisuse, rikkaliku veinitraditsiooni ja külalislahkuse poolest — omadused, mis võivad kaasa aidata turismile ja jätkusuutlikule arengule, kui kaasnevad vajalikud investeeringud ja reformid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Moldova täisnimi?

K: Mis keelt räägitakse Moldovas?

K: Milline on Moldova pealinn?

K: Millal sai see riik Nõukogude Liidust iseseisvaks?

K: Kui suur on Moldova keskmine kuupalk/töötasu?

K: Kas moldovlastel on tulevikus võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks?

Otsing