Gabbro on suur rühm tumedaid, jämedateralisi magmakivimeid. Need on keemiliselt samaväärsed basaltiga — gabbro on jämedateralisem (kristallid tavaliselt ≥1 mm), basalt peeneteralisem (kiiremini jahtunud). Tegemist on plutooniliste kivimitega: need tekivad, kui sulanud magma on maa pinna all lõksus ja jahtub kristalliliseks massiks, mis võimaldab mineraalidel kasvada suurteks kristallideks.
Moodustumine ja paiknemine
Suuremal osal Maa pinnast on ookeanikoores gabbro, mis on tekkinud ookeani keskosa harjade basaltmagmatismi tagajärjel. Ookeanilise keskosa harjade lähedal voolab magma osaliselt üles ja osa sellest jääb maakoore alla aeglaselt jahtuma, moodustades gabbrolisi intrusioone. Üldiselt asub gabbro moodustumisel Maa mantli kohal ja basalti all, moodustades osa ophioliidi ja ookeanilise koore struktuurist.
Mineralogia ja tekstuur
Gabbro koosneb peamiselt plagioklasest (kaltsiumi-rikkam labradoriit kuni anortiit) ja pürokseenis (tavaliselt augiit). Sõltuvalt koostisest võivad esineda ka oliviin-irikaste faasidega gabbrod (oliviin-gabbro) või plagioklaasi ja kvartsi sisaldavad rohkema fassaadi variandid. Tekstuur on jämedeteraline (phaneritic): mineraalkristallid on nähtavad palja silmaga ja sageli korrapäraselt omavahel füssioneerunud.
Seos basaltiga ja klassifikatsioon
Gabbro on jämedateraline analoog basaltilisele vulkaanilisele kivimile — keemiliselt sarnane, kuid erineva jahutamiskiiruse tõttu erineva tekstuuriga. Klassifitseeritakse vastavalt peamistele mineraalidele ja plagioklasi koostisele: tavalised tüübid on haskogabbro, norite (põhineb ortopürokseenil), leuconorite jm. Samuti eristatakse kumulatiivseid (cumulate) ja heterogeenseid massiivseid gabbroone.
Tekkeolud ja geoloogiline tähendus
Gabbro tekib aeglase jahtumise tingimustes sügaval maakoores või ookeanilipiku all. Pikad gabbrointrusioonide vööndid moodustuvad sageli proto-riftvööndites ja iidsete riftvööndite servades ning kuuluvad sageli ophioliitsete komplekssüsteemide hulka, mis annavad olulist teavet ookeanilise koore ja mantli geokeemilise ajalooga seotud protsesside kohta. Suured kihilised (layered) gabbro-intrusioonid on geoloogias tähtsad magmade eritumise ja mehaanilise segunemise näitajad.
Muud omadused ja muutused
Gabbro on tavaliselt tumedat halli kuni musta värvi ning selle tihedus on suurem kui paljudel ränirikkamatel kivimitel. Gabbro võib hiljem kemosünteetiliselt muutuda — näiteks serpentiniseeruda (oliviinide ja mõnede pürokseenide muutumine serpentiini minerali rühma), eriti kui see puutub kokku ringleva hüdrotermilise veega ookeanikoores või riftidel.
Majanduslik kasutus
Gabbrot kasutatakse ehituskivina, killustikuna teedele ja vundamentidele ning mõnikord dekoratiivkivina lõigatud täispinnana (näiteks lauad, monoliidid). Kiire kulumine ja tumedam välimus piiravad mõnel juhul selle kasutust naturaalkivina võrreldes graniidi või marmoriga.
Olulised näited ja leidumiskohad
Gabbro esineb nii ookeanilises koores kui ka mandrilistes intrusioonide süsteemides. Tähendusrikkad uurimisobjektid on näiteks suur layered-mafic intrusions (kihilised mafiitsed intrusioonid) ja ophioliidid (näiteks Troodose ja Omani ophioliidid), kus gabbro annab teavet ookeanilise koore tekke ja magmasüsteemide toimimise kohta.
