Kihistu
Formatsioon ehk kivimiline moodustis on litostratigraafia põhiüksus.
Maardla koosneb teatavast arvust kivimikihtidest. Neil on sarnane litoloogia (kivimid), settekihi (välimus) või muud omadused. Formatsioonid ei ole määratletud kivimikihtide paksuse alusel, mistõttu erinevate formatsioonide paksus võib olla väga erinev.
Formaalselt määratletud kihtide või kihtide kontseptsioon on stratigraafia keskne osa. Maardla võib jaguneda "liikideks" ja need omakorda on koondunud "rühmadesse".
Algselt kirjeldati moodustisi kui ajamärke, mis põhinesid suhtelisel dateerimisel ja superpositsiooniseadusel. Maa ajaloo jaotusteks olid 18. ja 19. sajandi geoloogide ja stratigraafide poolt kirjeldatud ja kronoloogilisse järjekorda seatud formatsioonid.
Kivimvormid moodustuvad settekihi ladestumisel keskkonnas, mis võib püsida sadu miljoneid aastaid. Näiteks Hammersley bassein Pilbaras, Lääne-Austraalias, on proterosoikumi setete bassein, kus on säilinud kuni 1200 miljoni aasta pikkune settimine. Siin on kuni 300 miljonit aastat esindatud üheainsa rauast riba ja põlevkivist koosneva üksusega.
Grand Canyoni geoloogiline läbilõige. Mustad numbrid vastavad formatsioonide rühmadele ja valged numbrid vastavad formatsioonidele (lisateabe saamiseks klõpsake pildil).
Grand Canyoni kihistused
Küsimused ja vastused
K: Mis on moodustis?
A: Formatsioon ehk kivimiline moodustis on litostratigraafia põhiüksus. See koosneb teatavast hulgast kivimikihtidest, millel on sarnane litoloogia (kivimid), settekivimifaasioon (välimus) või muud omadused.
K: Kuidas on formatsioonid määratletud?
V: Formatsioonid ei ole määratletud kivimikihtide paksuse alusel, mistõttu erinevate formatsioonide paksus võib olla väga erinev. Formaalselt määratletud kihtide või kihtide mõiste on stratigraafias keskne.
K: Mis on liikmed ja rühmad seoses formatsioonidega?
V: Formatsiooni võib jagada "liikmeteks" ja need omakorda on koondunud "rühmadesse".
K: Kuidas kirjeldati algselt formatsioone?
V: Algselt kirjeldati formatsioone kui ajamärke, mis põhinesid suhtelisel dateerimisel ja superpositsiooni seadusel. Maa ajaloo jaotusteks olid 18. ja 19. sajandil geoloogide ja stratigraafide poolt kirjeldatud ja kronoloogilisse järjekorda pandud formatsioonid.
K: Kui kaua püsivad keskkonnad, kus toimub settekihi ladestumine, et moodustada kivimvormid?
V: Keskkonnad, kus setted ladestuvad kivimite moodustamiseks, võivad püsida sadu miljoneid aastaid. Näiteks Lääne-Austraalias asuvas Pilbara Hammersley basseinis on säilinud kuni 1200 miljoni aasta jooksul setteid. Siin on kuni 300 miljonit aastat esindatud ühes üksikus üksuses, mis koosneb rauast ja põlevkivist.
K: Kes uuris esimesena geoloogilist stratigraafiat?
V: Geoloogid ja stratigraafid uurisid 18. ja 19. sajandil esimesena geoloogilist stratigraafiat, kirjeldades erinevaid kivimvorminguid kui aja tähiseid, mis põhinevad suhtelistel dateerimisprintsiipidel, nagu näiteks seaduspärane superpositsioon.
