Missouri jõe org (Missouri River Valley) — definitsioon ja ülevaade

Missouri jõe org — põhjalik definitsioon ja ülevaade: 3700 km pikkune Põhja-Ameerika suurim jõeorg, vesikond, maastik, ajalugu ja ökosüsteemid.

Missouri jõe oru piiritleb Missouri jõe suubumiskoha, kus Madisoni, Jeffersoni ja Gallatini jõed voolavad kokku Montanas, kuni selle ühinemiseni Mississippi jõega Missouri osariigis. Missouri jõe pikkus on ligikaudu 2 341 miili (3 767 km) ja selle vesikonna kaudu voolab umbes üks kuuendik Ameerika Ühendriikidest. See on Põhja-Ameerika pikim jõgi ning Missouri jõe vesikonnas asuv org hõlmab laia jõeäärt ja üleujutusalasid.

Geograafia ja ulatus

Missouri jõe org kulgeb Rocky Mountains’i lähistelt Three Forksist Montanas kuni jõe ühinemiseni Mississippi jõega Missouris. Oru ulatuslik vesikond hõlmab umbes 529 350 ruutmiili (ligikaudu 1 371 000 km²), ulatudes paljude kesk- ja lääneosas asuvate osariikideni. Jõgi voolab läbi või moodustab piiri järgmiste osariikide vahel: Montana, North Dakota, South Dakota, Nebraska, Iowa, Kansas ja Missouri.

Peamised lisajõed ja paisud

Missouri jõel on mitu olulist lisajõge, mis suurendavad selle veehulka ja vesikonna ulatust. Peamisteks lisajõgedeks on näiteks Yellowstone, Platte, Kansas ja Big Sioux (nimekiri ei ole ammendav). 1900. sajandi keskel ja teisel poolel ehitati Missouri põhijõele rida suuri veerajatisi, et kontrollida üleujutusi, toota hüdroenergiat ja tagada veevõrkude kasutust:

• Fort Peck (Montana)
• Garrison (North Dakota)
• Oahe (South Dakota)
• Big Bend (South Dakota)
• Fort Randall (South Dakota)
• Gavins Point (South Dakota/Nebraska)

Loodus ja ökosüsteem

Missouri jõe org sisaldab mitmesuguseid elupaiku: lammimetsa- ja roostikumassiive, liivasid rannajooni ja märgalasid, mis on olulised linnustiku ning kalaliikide elupaigaks. Org on rändlindude peatuskoht ja paljunemisala paljudele lindudele ja kaladele. Inimtegevus — kanaliseerimine, paisude ehitamine ja põllumajanduslik kasutus — on muutnud looduslikku dünaamikat, vähendanud looduslike üleujutusalade pindala ning mõjutanud haruldaste liikide, nagu näiteks pall-kogritsti (pallid sturgeon) säilimist.

Ajalooline tähendus ja inimtegevus

Missouri jõe org on olnud keskne ala paljude põlisrahvaste eluks ja kultuuriks. 19. sajandil kasutasid jõge kanuuturism, kaubandus ja hiljem aurulaevad, mis tegid jõest tähtsa liikluskoridori Läänest kaubandus- ja koloniseerimistegevuse jaoks. Kuulus Lewis ja Clarki ekspeditsioon (1804–1806) uuris Missouri ülemvoolu ja aitas avaneda läänealade avastamiseks euroopa päritolu asunikele.

Tänapäevased väljakutsed ja kasutusvõimalused

Tänapäeval kasutatakse Missouri jõe orgu mitmel eesmärgil: hüdroenergeetika, põhjavee täiendamine, jootmine, navigatsioon (piiratud ulatuses vastavalt veetasemetele), vaba aja veetmine ja loodushoiualade säilitamine. Samas seavad kanaliseerimine, invasiivsed liigid, vallandatud erosioon ja kliimamuutused organis keerulisi juhtimisnõudeid, mis nõuavad tasakaalu inimvajaduste ja looduskeskkonna kaitse vahel.

Missouri jõe org on nii geograafilise kui kultuurilise tähendusega Ameerika maastikul — laiaulatuslik ala, mille maastikud, veehaldussüsteemid ja elustik peegeldavad piirkonna ajalugu ning tänapäevaseid majandus- ja keskkonnaprobleeme.

Otsing