Celebesi (Sulawesi) meri – asukoht, pindala ja maksimaalne sügavus

Celebesi meri on Vaikse ookeani lääneosa meri. Põhjas piirneb see Sulu saarestiku ja Sulu merega ning Filipiinide Mindanao saarega. Idas piirneb see Sangihe saarte ahelaga, lõunas Sulawesiga ja läänes Kalimantaniga Indoneesias. See on 420 miili (675 km) põhja-lõunasuunas ja 520 miili (837 km) ida-läänesuunas. Selle kogupindala on 110 000 ruutmiili (280 000 km² ). Maksimaalne sügavus on 6200 m (20 300 jalga). Meri avaneb edelas läbi Makassari väina Jaava merre.

Asukoht ja piirid täpsemalt

Celebesi meri asub Kagu-Aasia ja Austraalia vahelisel alal ning kuulub osaliselt Filipiinidele ja Indoneesiale. See piirneb mitme saarestikuga — põhjas Sulu ja Mindanao saared, idas Sangihe ja Talaud, lõunas Sulawesi (Celebes) ning läänes Borneo (Kalimantan). Geograafiliselt kuulub meriala Indo-Vaikse ookeani väiksemate merede süsteemi ning asub tihedalt mereteede ristumiskohas.

Pindala, mõõtmed ja sügavus

Pindala: umbes 280 000 km² (110 000 ruutmiili).
Mõõtmed: ligikaudu 675 km põhjast lõunasse ja 837 km idast läände.
Maksimaalne sügavus: umbes 6 200 m (20 300 jalga), mis viitab sügavale basseinile mere keskosas.

Geoloogia ja hüdrograafia

Celebesi mere põhjapõhja moodustab peamiselt sügav ookeaniline baas — Celebesi bassein. Ümbritsevad saarte kaared ja mandrilaiendid tekitasid keerulise tektoonilise olukorra, kus kohtuvad mitu lõhet ja plaatide servad. See piirkond on geoloogiliselt aktiivne, mistõttu esineb piirkonnas maavärinaid ja vulkaanilist tegevust lähisaarte aladel.

Voolud ja ühendused

Mere ühendused on olulised: Celebesi meri saab vett põhjast ja idast, ning avaneb edelas Makassari väina kaudu Jaava mere suunas. Makassari väin on osa Indoneesia Throughflow'st (Indoneesia läbivool), mis kannab sooja ja magedamat Vaikse ookeani vett Indo-Vaikse ookeani suunas. Regionaalsed voolud mõjutavad nii kliimat kui ka kalavarude rändesid.

Elustik ja ökoloogia

Celebesi meri asub lähedal Coral Triangle'ile — maailmas tuntud mereelurikkuse maakolmnurgale. Piirkonnas leidub tihedaid korallrahusid, rikkaid kalastikuala, kilpkonni, haid ja suurt hulka pelagilisi liike (nt tuunikalad). Koosnevad elupaigad, nagu korallrahu, mangroovid ja süvamere ökosüsteemid, toetavad kohalikke kalureid ja bioloogilist mitmekesisust.

Inimtegevus ja tähtsus

Majanduslik: meri on oluline kalapüügi- ja kaubateede piirkond — paljud kohalised kogukonnad sõltuvad kalapüügist.
Logistika: läbib tähtsaid meretrasse, mis ühendavad Filipiine ja Indoneesiat ning suunavad ka rahvusvahelisi laevu.
Turism: piirkonna korallrahud ja sukeldumiskohad meelitavad huvilisi, eriti Sulawesi lähistel.

Ohud ja kaitse

Põhilised ohud on ülepüük, korallrahude kahjustumine (nt troppiline ja puhastamata reostus, trawl-püük), kliimamuutusest tingitud veesoojuse tõus ja hukkumine (korallide väljaheide) ning merereostus. Piirkonnas on käimas erinevaid kohalikke ja rahvusvahelisi algatusi, mille eesmärk on kaitsta korallrahusid, jätkusuutlikult hallata kalavarusid ja vähendada reostust.

Kokkuvõte

Celebesi meri on geograafiliselt ja ökosüsteemiliselt oluline Vaikse ookeani lääneosa veeala: suur, sügav ja rikas elustikus. Selle strateegiline asukoht muudab selle oluliseks nii meresõidu, kalanduse kui ka laiemalt regionaalse ökoloogia seisukohalt. Samas vajab meri kaitset ja jätkusuutlikku majandamist, et säilitada bioloogilist mitmekesisust ja kohalikku elatust.

Celebesi meri

Mereelu

Celebesi meri on koduks paljudele erinevatele kaladele ja vee-elukatele. Troopiline keskkond ja soe selge vesi annavad sellele umbes 580 liiki maailma 793-st riffi ehitavatest korallidest. Seal on suur hulk mereelu, sealhulgas vaalad ja delfiinid, merikilpkonnad, mannaraiad, kotkarauad, barrakudad, marliinid ja muud riff- ja pelaagilised liigid. Tuun ja harilik tuun on samuti rikkalikult esindatud.

Kalmaarid perekonnast Enoploteuthis Celebesi merest

Piraadid

Celebesi meri on tuntud oma piraatide poolest. Nad ei püüa mitte ainult väikekalureid, vaid ka hiiglaslikke konteinerilaevu. Tänapäeval on neil piraatidel kõrgtehnoloogilised relvad ja seadmed, nagu radar ja GPS-navigatsiooniseadmed, ning nad sõidavad kiirete mootorpaatidega. See on Somaalia lähedal asuva Adeni lahe järel suuruselt teine piraatluse all olev veekogu.

Celebesi meri selle põhjapiiril. Maitumi, Sarangani rannikuala

Kaubanduslik tähtsus

Celebesi meri on oluline meretee piirkondliku kaubanduse jaoks. Meri on populaarne ka sukeldumise ja luksusliku kruiisilaevanduse jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Celebesi meri?

V: Celebesi meri on meri, mis asub Vaikse ookeani lääneosas.

K: Millised on Celebesi mere piirid?

V: Celebesi meri piirneb põhjas Sulu saarestiku ja Sulu merega ning Filipiinide Mindanao saarega. Idas piirneb Celebesi meri Sangihe saarte ahelaga, lõunas Sulawesiga ja läänes Kalimantaniga Indoneesias.

Küsimus: Kui suur on Celebesi meri?

V: Celebesi meri on 420 miili põhja-lõunas ja 520 miili ida-läänesuunas ning selle kogupindala on 110 000 ruutmiili.

K: Milline on Celebesi mere suurim sügavus?

V: Celebesi mere suurim sügavus on 20 300 jalga.

K: Kuhu avaneb Celebesi meri?

V: Celebesi meri avaneb edelas läbi Makassari väina Jaava merre.

K: Mis on Sangihe saarte ahel?

V: Sangihe saarte ahel on Celebesi mere idapiir.

K: Millised saared asuvad Celebesi mere põhjaosas?

V: Celebesi mere põhjaosas asuvad Sulu saarestik ja Sulu meri ning Filipiinide Mindanao saar.